iStockphoto
Pärast seda, kui USA presidendivalimiste esimene debatt 29. septembril lõppes ja ilmnes, et Joe Biden oli jätnud Donald Trumpist veenvama mulje, valmistuti Ühendriikide aktsiaturul järgmisel päeval hinnalanguseks. Kuid kas Valges Majas vahetuv võim oleks Ameerika Ühendriikide majanduse jaoks ikkagi halvem stsenaarium?
Kuigi Donald Trumpi paljusid otsuseid presidendina ja tema käitumist erinevates olukordades on kritiseeritud, tingides ka ameti kuritarvitamise süüdistuse tõttu demokraatide katse teda tagandada, on ettevõtlus tõenäoliselt üks valdkond, mis on rõõmustanud nii regulatsioonide lõdvendamise kui ka 35% pealt 21%le langetatud tulumaksumäära üle.
Uus peremees Valges Majas tähendaks aga kõrgemaid makse. Bideni plaani kohaselt peaks ettevõtete tulumaksumäär tõusma 28% peale ning välisriikides teenitud tulu läheks 21% maksu alla, mis oleks kaks korda kõrgem praegusest tasemest. Suuremat panust riigi rahakotti tahab Biden näha ka jõukamatelt inimestelt, tõstes Trumpi poolt langetatud tulumaksumäära ülemise lati 37% pealt tagasi 39,6% peale. Seevastu alla 400 000 dollar suuruse aastase sissetulekuga majapidamisi maksutõusust üldiselt säästetakse ja peredele tahetakse olla rohkem toeks, pakkudes näiteks maksukrediiti (esimese kodu ostmisel ja tervisekindlustuses).
Kõrgemate maksude tõttu ootaks osade arvates Bideni puhul seetõttu Ühendriike ees aeglasem majanduskasv, kuid nii nagu on seda kardetud ka varem demokraatidest presidentide puhul, kes on lubanud makse tõsta, siis ajalooliselt on majanduskasv ja ettevõtete investeeringud olnud siiski tugevamad võrreldes vabariiklasest presidendi ametiajaga.
Ka sel korral on alust seda arvata, sest endise asepresidendi kampaania nurgakiviks on 2 triljoni dollari suurune investeeringute plaan järgmiseks neljaks aastaks, mis peaks suunama riigi teekonnale saavutamaks mitte hiljem kui 2050 majanduseüleselt süsinikdioksiidi nullemissioon. Juulis välja käidud kava on oluliselt agressiivsem puhtama keskkonna suunas liikumine võrreldes tema esialgse platvormiga 2019. a novembris, mil see nägi ette 1,7 triljoni dollari suurust investeeringut järgmise 10 aasta jooksul.
Kui Donald Trump on nimetanud kliimasoojenemist pettuseks, leevendades oma ametiajal seetõttu kasvuhoonegaaside paiskamist piiravaid regulatsioone ja astudes välja 2015. aasta Pariisi kliimaleppest, siis Biden kavatseb presidendiks saades muuta Ühendriigid Pariisi kokkuleppes rohkem kui 190 riigi kõrval taas aktiivseks partneriks.
Bideni majanduse dekarboneerimise plaanis on kesksel kohal elektrijaamade emissiooni viimine nulli 2035. aastaks, töötades elektritootjatele ja võrguettevõtetele välja uued standardid, reformides ja pikendades maksustiimuleid ning arendades välja finantseerimismehhanisme erasektoriga, mis motiveeriksid kasutama rohkem puhta energia varasid. Rohelise energia revolutsioon tähendaks järgmise nelja aasta jooksul miljonite päikesepaneelide installeerimist, kümnete tuhandete tuuleturbiinide paigaldamist ning olemasolevate allikate, nagu tuuma- ja hüdroenergia, jõulisemat rakendamist.
Võitlus süsinikuga ei piirdu vaid energiasektoriga. Ühendriikide langunev infrastruktuur vajab pikemat aega hädasti moderniseerimist, millest johtuvalt tahab Joe Biden võtta ette teede, sildade, sadamate, lennu- ja rongijaamade, rohealade, veesüsteemide, elektrivõrkude ja internetiühenduse uuendamise, vähendades mõju loodusele ja tagades inimestele puhtamaid ressursse (vesi ja õhk). Näiteks kavatsetakse jätkata raudtee elektrifitseerimist ja tagada vähemalt 100 000 elanikuga omavalitsustele 2030. aastaks nullemissiooniga ühistranspordivõimalus, et pered ei peaks ainult isiklikule autole tuginema.
Ja kui ameeriklased hakkavad endale sõidukit ostma, siis Biden tahaks, et see oleks elektriline. Tarbijatele kavatsetakse auto müügihinda osaliselt kompenseerida, kui oma vana sisepõlemismootoriga neljarattaline vahetatakse nullemissiooniga ja Ameerikas toodetud sõiduki vastu. Tootjatelt oodatakse kõrgemate kütusesäästlikkuse nõuete täitmist, mille saavutamiseks pakutakse uute tehaste ja vanade ümberehitusel erinevaid stiimuleid ning lisaks rajatakse elektriliste sõidukite tarbeks 500 000 laadimisjaama.
Autotööstuse toomist 21 sajandisse aidatakse läbi valitsuse hangete, arendustegevuse, investeerimis-, maksu- ja kaubanduspoliitika. Biden kavatseb esimesel ametiajal kasvatada riiklikke hankeid 400 miljardi dollari võrra selleks, et suurendada puhta energia sisendite nagu näiteks elektrisalvestite ja elektrisõidukite soetamist. Samuti tõstetakse panust puhta energia, transpordi, tööstusprotsesside ja materjalide strateegilises arendustöös, mis aitaks USAl tõusta puhta energia liidriks. Sealhulgas tahetakse innovatsiooni abil jõuda 2030. aastaks punkti, kus taastuvenergia abil toodetud vesiniku maksumus oleks madalam maagaasist toodetud vesinikust.
Plaanis tuuakse veel välja nelja miljoni kommertshoone energiatõhususe parandamine (valgustuse ja elektriseadmete moderniseerimine, tõhusamate kütte- ja jahutusseadmete paigaldamine), kus eriti suure fookuse all on koolid ja õppeasutused. Majapidamistele tahetakse pakkuda rahalisi toetusi ja odava finantseerimise võimalusi koduseadmete uuendamisel ja elektrifitseerimisel ning akende väljavahetamisel, et vähendada küttekulusid. Ehituskoodeks muudetakse karmimaks, mis näeb muu hulgas ette kommertshoonete ehitamisel 2030. aastaks nullemissiooni standardit. Kõike seda arvesse võttes peaks üleriigiliselt majade süsiniku jalajälg vähenema 2035. aastaks poole võrra.
USA põllumajandussektori dekarboniseerimine, loodusalade korrastamine, kaitsmine, mitmekesistamine, miljonite hüljatud nafta ja gaasi puuraukude täitmine ja paljud muud projektid peaksid kõik kokku aitama luua seitse miljonit puhta energia sektoriga seotud uut töökohta praegusele üle kolmele miljonile lisaks. Kokku prognoosib Moody’s Bideni esimese ametiaja jooksul 18,6 miljoni töökoha loomist, mis oleks seitse miljonit rohkem võrreldes stsenaariumiga, kus Trump valitakse tagasi ning vabariiklased jäävad senatis hoidma enamust.
Et Bideni ambitsioonikas plaan realiseeruks, peab ta esiteks presidendiks saama ja teiseks aitaks sellele oluliselt kaasa ka demokraatide suurem võim kongressis. Praegu hoiavad kongressi ülemkoja ehk senati sajast kohast 53 enda käes vabariiklased ja esindajatekojas kuulub 435 kohast 232 demokraatidele. Paralleelselt presidendivalimistega läheb 3. novembril senatis uuesti valmimisele 35 kohta ja esindajatekojas kõik 435 kohta.
Juhul kui demokraadid haaravad võimu nii Valges Majas kui ka kongressi mõlemas kojas, võib kõrgemate maksude ja suuremate fiskaalkulutustega üsna tõenäoliselt arvestada. Status quo kongressis võib aga vähendada Bideni plaani rakendamise ulatust ja panna see rohkem sõltuma sellest, kas USA majandus seisab parasjagu uue languse ohuga silmitsi ja vajaks turgutamist või mitte.
Joe Bideni kliimaprogramm pole jäänud ka börsidel vastavates sektorites tähelepanuta. Allikas: Bloomberg
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
