iStockphoto
2020. aasta alguses levima hakanud koroonaviirus ja juba samal aastal arendatud, testitud ning müügiloa saanud vaktsiinid on mõnedele ettevõtetele kindlustanud juba miljardeid dollareid müügitulu. Normaaloludes oleks mõeldamatu, et vaktsiiniarendajad hakkavad enne ravimiameti heakskiitu juba tootmismahte planeerima, kuid koroonavaktsiini arendamisega alustanud ettevõtetele oli eelmine aasta kõike muud kui normaalne.
Kuigi koroonavaktsiinide arendamisel ei paista ühte kindlat võitjat olevat, on nende aktsiate hinnad liikunud üsnagi erinevalt. Võitnud on eelkõige suure tulevikupotentsiaaliga biotehnoloogiaettevõtted ning hoolimata suurest panusest on turule alla jäänud vanemad farmaatsiaettevõtted. Üks esimesena heakskiidu saanud ja kõrgeima efektiivsusnäiduga vaktsiiniarendaja aktsia hind on 2020. aasta algusega võrreldes peaaegu samal tasemel, samal ajal kui mõnede teiste arendajate aktsiad on aastaga näidanud mitmekordset tootlust.
Pfizer ja Biontech
Pfizer koostöös Saksa biotehnoloogiaettevõttega Biontech oli üks esimesi, kes koroonavaktsiini kasutusluba taotles ja selle ka sai. Kahe peale arendatud vaktsiini efektiivsusnäitu on aja jooksul tõstetud ning praeguseks on see jõudnud 95%-ni, mis on teadaolevalt kõrgeim kõikidest vaktsiinidest. Kuid ometi kaupleb Pfizeri aktsia praegu oma 2020. aasta alguse hinnataseme lähedal ning on üleüldse aasta lõikes stabiilselt külgsuunas liikunud.
Seevastu Biontechi aktsia on aastaga tõusnud ligi kolmekordselt, ehkki on alates detsembri alguses saavutatud tipust oluliselt langenud. Põhjus peitub veidi kaugemal koroonavaktsiini turule toomisest, mis on vaid suurepäraseks alustalaks Biontechi pikemaajaliste eesmärkide saavutamisel.
Nimelt põhineb Pfizer/Biontechi vaktsiin mRNA tehnoloogial, mille arendamine ja tootmisprotsess on võrreldes teiste võimalustega palju kiirem. Esimestele mRNA-l põhinevatele koroonavaktsiinidele ravimiametilt loa saamine lõi suurepärase aluspinna sellele, et ka teiste Biontechi mRNA vaktsiinide arendamine muutuks hõlpsamaks, mis pikas perspektiivis tähendaks tervishoiuvaldkonnas läbimurdelist arengut.
Siiani on Pfizeri põhiline roll seisnud rahastamises. Ettevõte toetas Biontechi juba 2020. aasta kevadel ligi 185 miljoni euro suuruse summaga, millest 72 miljonit anti rahas ja 113 miljonit eurot omakapitali investeeringuna. Lisaks on Biontech saanud toetusi eraettevõtetelt ja Saksa Föderaalselt Teadus- ja Haridusministeeriumilt, samal ajal kui Pfizer ei ole toetusi vastu võtnud ja on koroonavaktsiini arendamist rahastanud enda vahenditest.
Valitsuste tellimiskoguseid ja vaktsiini tootmismahte arvestades teenivad Pfizer ja Biontech 2021. aastal eeldatavalt 13 miljardi dollari suuruse müügitulu. Isegi kui mõlemad ettevõtted saavad sellest võrdse osa, on see kaks korda suurem kui Biontechi IPO aegne turuväärtus (ligi 3 miljardit dollarit) 2019. aasta oktoobris. Seega on selge, et lähiajal on ettevõtte edu aluseks koroonavaktsiini müük, kuid pikemaajalisema kasvu hoidmiseks tuleb vaktsiinis kasutatud mRNA tehnoloogiat edukalt ka teistes arendatavates vaktsiinides rakendada.
Alloleval graafikul on välja toodud Biontechi aktsia hinna liikumine ja olulisemad koroonavaktsiini arendamisega seotud sündmused. Kuigi Pfizer/Biontechi vaktsiini arendamisel ei ole suuri tagasilööke olnud, oli aktsia hind eelmisel aastal üsna volatiilne. Parimaks päevaks kujunes 17. märts, kui aktsia hind tõusis 66,5% peamiselt tänu investorite usule, et Biontechist saab „koroonavaktsiini võitja“. Kõigest kahe päeva pärast nägi aktsia hind ka aasta suurimat kukkumist 35,54% võrra, kui see toodi taas maa peale.
Allikad: Yahoo.Finance, BioNTech, Pfizer
Moderna
Biontechist veelgi kiiremini kasutusloa saanud Moderna arendatud vaktsiin kannab nime mRNA-1273, mille aastane tootmismahu siht jääb 500-1000 miljoni doosi vahele. Nagu nimigi ütleb, kasutatakse ka Moderna vaktsiinis RNA tehnoloogiat, millel on mitmeid eeliseid võrreldes traditsiooniliste meetoditega.
Kui alles 2020. aasta jaanuaris oli mRNA-1273 veel arendamisjärgus, siis juba kolme kuu pärast sai Modernast esimene USA ettevõte, kes jõudis inimkatsetusteni. Ettevõte jõudis vaktsiiniga kiiresti III faasi katsetusteni juulikuu lõpus, mille neli kuud hiljem avaldatud tulemused näitasid vaktsiini 94% efektiivsust. Detsembrikuu keskel sai mRNA-1273 FDA-lt kasutusloa, mis oli investorite poolt eelnevalt juba aktsia hinna sisse arvestatud, väljendudes laiaulatuslikuma kasumivõtuna.
Praeguseks on ettevõttelt üle maailma tellitud ligi 558 miljoni vaktsiinidoosi, millest suure osa ehk 270 miljonit on tellinud USA valitsus. Arvestades, et üks mRNA-1273 doos maksab 10-50 dollarit, on Moderna endale vaktsiinide müügist kindlustanud 5,6 – 28 miljardi dollari suuruse müügitulu. Moderna puhul on positiivne ka see, et erinevalt Pfizer/Biontechist ei pea ettevõte ühegi teise asutuse või firmaga oma vaktsiini müügist saadud tulu ja kasumit jagama.
Allikad: Yahoo.Finance, Moderna
Edukatest koroonavaktsiini tootjatest võib veel välja tuua Johnson & Johnsoni, kelle tohutu tootmisvõimekus lubab toota rohkem kui miljard vaktsiinidoosi aastas. Võrreldes konkurentidega on Johnson & Johnsoni vaktsiin märkimisväärselt odavam, makstes 10 dollarit doosi kohta ning tellijate vaatenurgast on positiivne ka see, et vaktsiini tuleb kahe korra asemel vaid ühe korra manustada. Neil põhjustel ei saa koroonavaktsiini turustamine Johnson & Johnsonile nii suurt kasumit tuua kui Biontechile ja Modernale.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet