Shutterstock
Jaanuaris toimusid mitmesajaprotsendilised liikumised mitmete aktsiatega nagu GameStop (GME), AMC Entertainment Holdings (AMC) ja Koss Corporation (KOSS). See on heaks tõestuseks, et ka kõrgete regulatiivsete õigusnormidega väärtpaberiturgudel võib esineda anomaaliaid. Börsil toimunu tõi üle mitme aasta taas tähelepanu keskmesse sõnapaari „short squeeze“.
Lihtsustatult kirjeldab short squeeze olukorda, kus väärtpaberi turuhinna järsu tõusu tagajärjel on langusele panustajad sunnitud süveneva kahjumi vältimiseks müüdud aktsiaid tagasi ostma hakkama. Sarnane olukord tekkis ka videomängude tootja GameStop-iga. Koroonapandeemia tõi ettevõttele nii II kui III kvartalis varasema aastaga võrreldes enam kui 25-protsendilise käibelanguse. Miljardeid dollareid haldavad suured riskifondid lootsid olukorrast kasu lõigata ning asusid ettevõtet lühikeseks müüma.
Massiline nõudlus ostupoolel
Peagi kasvas lühikeseks müüdud aktsiate arv suuremaks kui käibel olevate aktsiate arv ehk ettevõtte short float (lühikesks müüdud aktsiate arv / käibel olevate aktsiate arv * 100%) oli üle 100%. Kui jaeinvestorid hakkasid sotsiaalmeediavõrgustikes tehtud üleskutsete järel aktsiaid ostma, lahvatas langusele panustajate seas paanika. Ostupoolel tekkis tugev surve ning aktsia turuhind sööstis üles.
Väärtpaberit sooviti osta suuremas koguses, kui neid turul saadaval oli. Toimunut võib võrrelda tulekahjuga, kus põlevast majast pääsevad välja vaid osad hädalised. Ettevõtet lühikeseks müünud investorid hakkasid võimalikult väikese kahjumiga väljumiseks müüdud aktsiaid mistahes hinnatasemelt tagasi ostma. Kirjeldatud olukorra võtabki kokku mõiste short squeeze. Mida suurem on short float ja ostunõudlus, seda valusama löögi saavad langusele panustajad.
Tagasivaade minevikku
Üks tuntumaid short squeeze leidis aset 2008. aasta finantskriisi ajal autotootjaga Volkswagen (VOW). Olukord sai alguse, kui investorid nägid võimalust tulu teenimiseks kahe omavahel seotud väärtpaberi kaudu. Volkswagen pakkus selleks võimalust läbi ettevõtte liht- ja eelisaktsia. Investeerimisteesi kohaselt tuli võtta pikk positisioon väärtpaberis, mille turuhind oli selle õiglasest väärtusest madalam, ning lühike positsioon ülehinnatud väärtpaberis. Tulu võis teenida, kui väärtpaberite hinnad hakkasid liikuma õiglase väärtuse suunas.
Volkswageni liht- ja eelisaktsia turuhindade vahel oli kolmekordne erinevus, sest ettevõtet üle võtta soovinud Porsche SE oli ostnud hulgaliselt hääleõigust pakkuvaid lihtaktsiaid. Samas püsis eelisaktsiate turuhind oma väärtusest madalamal. Riskifondid nägid olukorras võimalust tulu teenimiseks. Peagi oli 12% aktsiatest lühikeseks müüdud.
Allikas: Bloomberg
Ootamatult teatas Porsche, et on omandanud ettevõttest 74 protsenti. Ülejäänud 20% kuulus varasemast Alam-Saksi liidumaale, mis tähendas, et vabalt kauplemiseks oli jäänud kuus protsenti aktsiatest. Kuna lühikeseks müüjaid oli kaks korda rohkem, tekkis ostupoolel surve. Aktsia tõusis 210 eurolt 999 euroni, mis tegi mõneks hetkeks Volkswagenist maailma suurima turuväärtusega ettevõtte. Mõni kuu hiljem kauples ettevõte taas 200 euro tasemel.
Kümme tuhat protsenti tootlust
Veelgi ulmelisema tõusu tegi 2015. aastal ravimikatsetustega ebaõnnestunud ja kuue miljoni dollari suuruses võlas olnud biotehnoloogia ettevõte KaloBios (praeguse nimega Humanigen, Inc, HGEN). Kuna aktsial tõusupotentsiaali polnud, olid paljud investorid panustanud selle langusele.
Ühel päeval kuulutas ettevõte, et investorite grupp eeotsas Martin Shkreliga oli omandanud ettevõttes enamusosaluse. Lühikeseks müüjad hakkasid paaniliselt otsima võimalust aktsia soetamiseks. Viie päevaga tõusis pankroti äärel olnud ettevõtte aktsia hind 10 000% ning turuväärtus kasvas 200 miljoni dollarini. 44 sendilt 45 dollarini tõusnud aktsia langes kiiresti tagasi 2 dollari tasemele. Suurt kahju kandis ettevõtet lühikeseks müünud kaupleja Joe Campbell. Investori 37 000 dollari suurusest positsioonist kujunes 106 000 dollari suurune võlg maaklerfirma ees.
Kevin Koik on LHV maaklertegevuse praktikant.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
