iStockphoto
2015. aastal Vitalik Buterini loodud Ethereumit tuntakse ka kui „digitaalse hõbeda“ nime all, olles turuväärtuselt teine suurim krüptoraha Bitcoini järel. Sarnaselt Bitcoinile töötab Ethereum detsentraliseeritud süsteemil, ehkki neil on erinev eesmärk. Ethereumit iseloomustavad kõige paremini „nutikad lepingud“, mis on justkui arendajate poolt programmeeritud koodijupid loomaks Ethereumi võrgus töötavaid rakendusi ja teisi krüptorahasid ehk tokeneid. Ühtlasi on nutilepingud oluline osa DeFi ehk detsentraliseeritud rahanduse valdkonnast.
Ethereumi, ja plokiahela tehnoloogia üldisemalt, üheks suurimaks plussiks on võimalus ühendada inimesed omavahel otse läbi detsentraliseeritud süsteemi, kaotades vajaduse kolmandate osapoolte järele. Näiteks võimaldab Ethereumi platvorm lahendusi, kus saab inimeselt-inimesele välja rentida kõvaketta vaba mahtu, muutes ebavajalikuks pilveteenuseid pakkuvad ettevõtted nagu Dropbox või Google’i Drive teenused. Sama põhimõtte alusel saavad autojuhid teistele inimestele pakkuda oma teenuseid, eemaldades kahe osapoole vahelt Uberi või Bolti. Kogu süsteem kandub suurele arvutite võrgustikule, mis ühtekokku moodustavad ühe detsentraliseeritud superarvuti.
Ethereum kasutab programmeerimiskeelena Solidityt, millega luuakse nn. nutikaid lepinguid (smart contracts) ning mis omakorda vastutavad detsentraliseeritud äppide toimimise eest. Nii saab Solidity programmeerimiskeelega luua ka täiesti uusi tokeneid, mis põhinevad Ethereumi platvormil ja mida nimetatakse seetõttu ERC-20 (Ethereum request for comment) tokenditeks. Suurimatest Ethereumi platvormil loodud tokenitest võib välja tuua Uniswapi (UNI), Binance (BNB) ja Chainlinki (LINK), mida kasutatakse nutilepingu alusel loodud tehingu eest tasumiseks vastavas protokollis.
Nutikad lepingud võivad olla loodud erinevatel põhjustel, kuid nende ühise eesmärgina on pakkuda midagi, milles pooled on teatud tingimustel kokku leppinud. Tuues näite kinnisvaravaldkonnast, võivad ostja ja müüa luua nutilepingu, mis automatiseerib tehingu, kui ostja on müüjale objekti eest tasunud. Selleks, et kõik see toimuks, tuleb kinnisvara kõigepealt digiteerida plokiahela tehnoloogiasse.
Kokkuvõttes on Ethereumi detsentraliseeritud süsteemil mitmeid positiivseid omadusi:
Autonoomne: Nutilepingute üks suurimaid eeliseid, muutes võimatuks kolmandatel isikutel lepingutes ja otsustes muudatusi teha. Ettevõtetel aitab see automatiseerida selle äritegevuse teatud aspekte.
Turvaline: Kuna nutikad lepingud töötavad muutmatute andmetega võrkudes, ei saa nende poolt genereeritud andmeid keegi ümber kirjutada ega muuta, ka mitte lepingu programmeerija. Detsentraliseeritud võrk tähendab ühtlasi ka seda, et lepingu sõlmimiseks ei pea osapooled teineteist tingimata usaldama.
Katkestuste vaba: Kui nutika lepingu täitmist on alustatud, ei saa neid enam peatada ega tühistada.
Kuluefektiivne: Nutilepingud muudavad tehingud kuluefektiivsemaks, kuna vahendajad ja nendega seotud kulud on protsessist eemaldatud.
Kiire jõudlusega: Autonoomsed nutilepingud täidetakse palju kiiremini võrreldes traditsioonilise lähenemisviisiga, kuna kõik parameetrid on nutilepingutesse juba ette määratletud.
Täpne ja veavaba: Viimaseks on nutilepingud tehingute tegemisel veavabad ja täpsed, juhul, kui need on õigesti kodeeritud. Siiski leidub hulgaliselt ka juhtumeid, kus häkkerid on nõrkused koodides üles leidnud ning need enda kasuks ära kasutanud. Ajaloo suurim häkk detsentraliseeritud finantssüsteemile leidis aset alles selle aasta augustis, kui rünnati Poly Network nimelist plokiahelapõhist platvormi ning kus häkkerid said saagiks rohkem kui 600 miljoni dollari ulatuses krüptoraha.
Potentsiaal
Nii nagu ka praegu käibel olevat raha muudetakse turvalisemaks, et seda oleks keerulisem võltsida, on ka Ethereum pidevas arengus. Riskifirma Electric Capitali 2020. aasta krüptoarendajate aktiivsust käsitleva ülevaate kohaselt on Ethereumil 2325 aktiivset arendajat, samas kui näiteks Bitcoini puhul on see number 361.
Praegu töötab Ethereum ühe oma olulisema uuenduse – Ethereum 2.0 kallal, mistõttu seisab kogu süsteem silmitsi suure võrgu ülekoormuse ja kõrgete tasudega ning ei ole kuigi hästi suurele nõudlusele vastamiseks skaleeritav. Lisaks veelgi paremale turvalisusele ja muudele plussidele peaks Ethereum 2.0 oluliselt vähendama selle süsinikujalajälge, mille suurus on krüptorahade puhul praegu üheks põhiliseks probleemiks. Ethereum 2.0 valmimine on jagatud kolme faasi, millest teisega tahetakse valmis jõuda 2022. aasta esimeseks pooleks. Uue versiooniga seotud arenguid hinnatakse ka Ethereumi hinna tõusu üheks põhiliseks põhjuseks sel aastal.
Ethereum 2.0 ühe osana on hinda kergitanud ka selle aasta augustis lõpule viidud uuendus „London Fork“, mis hõlmab Ethereumi EIP-1559 protokolli ning millel on oluline mõju Ethereumi edasisele arengule. Üheks edasiviivaks jõuks on läbipaistvamad tehingutasud - Ethereumi võrgus toimivad nutilepingud nõuavad nende täitmiseks tasusid. Kuna varem kasutas süsteem tehingute töötlemiseks oksjonisüsteemi, kus kasutajad tegid üksteise vastu pakkumisi, siis tasud arendajale võisid küündida väga kõrgele tasemele, tuues kaasa ka potentsiaalse ülekoormuse võrgus.
EIP-1559 protokolli puhul aga määratakse põhitasu kindlaks algoritmi, mitte pakkumiste alusel ja see sõltub nõudlusest võrgu kasutamise järele. Tänu sellele on tehingu hind ilma suuremate kõikumisteta täpsemini teada. Uuendusega kaasnes ka osaline tasude (Ethereumite) hävitamine tehingute sõlmimisel, mis tähendab pakkumise vähenemist ning nõudluse suurenemist Ethereumi järele.
Investeerimine
Ethereumi hind on alates aasta algusest tõusnud ligi 287%, võrreldes 200 suurimat krüptoraha koondava indeksi CMC200 142%-ga ja USA aktsiaindeksi S&P 500 27%-ga. Jätkuva kõrge inflatsiooni korral näeb investeerimispank Goldman Sachs Ethereumil selle aasta sees tõusuruumi veel ligi 70% jagu 8000 dollarini. Nimelt on panga globaalsete turgude tegevdirektor Bernhard Rzymelka täheldanud, et krüptovarad, eriti Ethereum, on viimase paari aasta jooksul inflatsiooniga tihedalt korreleerunud.
Viimasel ajal on hoogustunud ka riskikapitali ettevõtete investeerimine krüptorahadesse – ainuüksi selle aasta üheksa kuuga ulatuvad riskifondide investeeringud krüpto startuppidesse ligi 15 miljardi dollarini, mida on 5x rohkem kui kogu eelmisel aastal. Selle aasta kolmandas kvartalis tekkis ühtekokku 12 krüptoükssarvikud, mis on samuti rekord. Suured kapitaliinvesteeringud on osaliselt tingitud jaeinvestorite suurest nõudlusest, kes panustavad krüptovarasid puudutavate regulatsioonide selgemaks muutumisele ning institutsioonide veelgi suuremale huvile krüptovarade vastu.
Samal ajal tulevad plokiahela idufirmad välja uute finantsteenuste vormidega, pakkudes detsentraliseeritud finantseerimist, kuid ka digitaalsete omandiõiguste (NFT) turg on kiiresti populaarsust kogunud. Ethereumi NFT-ettevõtted on selle aasta 9 kuuga kaasanud 2 miljardit dollarit, samas kui 2020. aasta 12 kuu jooksul „vaid“ 31 miljonit dollarit.
Risk
Kõrge tootluse juures ei saa tähelepanuta jätta ka riski poolt, mis investeerimisega tahes-tahtmata kaasneb. Alloleval graafikul on kujutatud Ethereumi ja S&P 500 aktsiaindeksi maksimaalsed tipust põhjani hinnalangused alates 2015. aastast, näidates, kui palju on Ethereum riskantsem aktsiatest. Suurimat langust nägi Ethereum 2018. aasta lõpus, kui see oli sama aasta alguses saavutatud tipust 94% võrra kukkunud. See tähendab peaaegu kogu investeeritud kapitali kaotust. Taastumine võttis aega ligi kaks aastat, saavutades oma esialgse tipu käesoleva aasta alguseks.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud krüptovarasid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, krüptovarade turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda.
Artiklis kajastatud krüptovarade ajalooliste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
