iStockphoto
Potentsiaalne intressimäärade tõstmine on praegu üks olulisemaid käimasolevaid arenguid, mida investorid suure hoolega jälgivad ja vastavalt sellele turgudel otsused langetavad. Föderaalreservi intressimäärade tõstmine tähendab ettevõtete jaoks suuremaid kulusid, väljendudes kokkuvõttes madalamas kasumis ning teoreetiliselt ka langevates aktsiahindades. Kuigi intresside muutuse mõju majanduses avaldub pikema viitega, reageeritakse aktsiaturul tihtipeale kiiremini; esialgne reageering ei pruugi aga üldsegi mitte negatiivne olla.
Seni on intressimäärad olnud rekordiliselt madal tasemel alates 2020. aastast, kui alustati majanduse elavdamist puhkenud pandeemia tõttu. Kiire majanduskasv ja sellest tulenev inflatsioon on tekitanud aga olukorra, kus Föderaalreservil tuleb taas otsus langetada, kas, kui palju ja millal alustada intressimäärade tõstmist. Sellest tulenevalt on ka paljud investorid äraootaval seisukohal, kuna kardetakse, et intressimäärade tõstmine võib aktsiaturu langusesse viia.
Alates 1990ndatest on Föderaalreserv pärast mõningast madalseisu alustanud intresside tõstmist neljal korral. Kuigi intressimäärasid tõstetakse pikema ajaperioodi jooksul järk-järgult, saavutades ühel hetkel tipu, on esimene intresside tõstmine mõjunud aktsiaturgudele ajalooliselt pigem positiivselt. See lükkab ümber teoreetilise tõsiasja, et intressimäärad ja aktsiahinnad liiguvad vastassuunaliselt.
Pikemasse ajalukku vaadates leidub 1970ndatest siiski ka perioode, mil intressimäärade tõsted on aktsiaturud tõepoolest langusesse viinud, ehkki need on toimunud kõrge inflatsiooni ohjeldamiseks olukorras, kus majandus on olnud nõrk. Kuigi inflatsioon on ka praegu kõrge, omab tugev majanduskasv aktsiaturgudele toetavat mõju ning ajalooliselt on see mõju olnud tugevam kui intressitõstmisega kaasnev potentsiaalne langus.
Alljärgnevalt vaatame viimase 20 aasta nelja perioodi, mil Föderaalreserv on intressimääru tõstnud ning kuidas on sellele reageerinud aktsiaturud.
12.1993 – 04.1995
Esimesi vihjeid võimaliku intressimäärade kergitamise kohta andis Föderaalreserv 1993. aasta juunis; seni olid intressimäärad languses alates 1991. aasta kriisist. Lõplik otsus intressimäärade tõstmise kohta langetati detsembrikuus 3% juurest, mis selle aja kohta oli üsna madal määr. Vaadates aktsiahindade käitumist esimese intressitõste järgselt, pöördus nii S&P 500 ja tehnoloogiaettevõtteid koondav Nasdaq Composite küll lühiajalisse langusse, kuid kogu intressimäärade tõstmise perioodi vältel nende väärtus siiski kasvas. Intressimäärasid tõsteti järk-järgult kuni 1995. aasta keskpaigani, saavutades määraks 5-6%.
Allikad: Fred.stlouisfed, Yahoo.Finance
01.1999 – 06.2000
Sajandivahetuse intressimäärade tõus sai alguse 1999. aasta jaanuaris 4% lähedalt ning kestis kuni järgneva aasta juunini, saavutades 6-7%lise taseme. Samal ajal näitasid tugevat tõusu ka aktsiaturud, eriti tehnoloogiasektor, mis 2000. aastal kulmineerus mulli lõhkemisega. Ajalooliselt keskmisest paremat tootlust näitas intressitõstete perioodil ka S&P 500 indeks ning finants- ja energiasektori aktsiad.
Allikas: Ycharts
06.2004 – 07.2006
2000ndate keskpaik on üks ulatuslikuma intressimäärade tõstmise perioode, mil intresse tõsteti 2004. aasta 1% juurest kokkuvõttes ligi 5%ni 2006. aastal. Enam kui kahe aasta pikkuse perioodi vältel näitasid taas nii finants-, energia- ja tehnoloogiasektor positiivset tootlust, ehkki eriti erakordne oli periood energiasektori jaoks, mida võis täheldada ka eelmisel graafikul. Siiski mõjutavad aktsiate hindu ka paljud muud tegurid, kui ainult keskpanga intressiotsused. Kuna inflatsioon on üles surunud energiahinnad, on energiasektori aktsiate tõus intressitõstete ajal tavapärane nähtus.
Allikas: Ycharts
11.2015 – 01.2019
Viimast intresside tõstmist alustati 2015. aasta lõpu nullilähedaselt tasemelt ning kestis neljast väljatoodud perioodist kõige kauem. Ligi kolme aasta jooksul tõsteti intresse kokku üheksal korral, keskmiselt 0,25% võrra, mis andis 2019. aastal lõplikuks intressimääraks 2,40%. Muude ebasoodsate tegurite tõttu kujunes energiasektori kogutootlus perioodi kokkuvõttes küll negatiivseks, olles 2018. aastal koguni kõige kehvema tootlusega S&P 500 sektor, kuid üldiselt näitasid aktsiaturud tugevat tõusu. Alates intresside tõstmise hetkest kuni 2018. aastani oli finantssektor parima tootlusega, saades kasu hoiuste eest makstavate intresside ja väljaantud laenude vahelisest suuremast hinnavahest.
Allikas: Ycharts
Reutersi läbiviidud küsitluse kohaselt ootab enamik analüütikuid, et intressitõsteid esineb sellel aastal kokku kolmel korral, eelkõige viimase 40 aasta kõrgeima inflatsiooni tõttu. Analüütikute mediaanprognoosid näitavad, et esimest korda tõstetakse intresse märtsikuus ning saavutab aasta lõpuks 0,75-1,00%lise määra. Küsitluses osalenud 86st analüütikust 40 usub aga, et intresse tõstetakse sel aastal vähemalt neljal korral.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
