iStockphoto
Taani investeerimispank avaldas eelmisel nädalal traditsiooniliselt oma 10 ebatõenäolist ennustust aastaks 2023, millest kasvõi ühe realiseerumine tähendaks suuri pöördeid nii finantsturgudel kui ka poliitilises keskkonnas. Kuigi ajalooliselt ei ole Saxo oma ennustustega üldiselt täppi pannud, pakuvad need investoritele hoopis teistlaadi vaateviisi ning võivad realiseerumise korral tuua nende mõistuspäratuse tõttu korraliku tootlusprotsendi.
1. Luuakse triljoni dollari suurune Manhattani energiaprojekt
Kuna energiataristu arendamises ei ole just suuri edusamme nähtud, loovad eelkõige suurte tehnoloogiafirmade asutajad ja veel mõned miljardärid triljoni dollari suuruse kogumisfondi, mis võimaldaks kiiremat üleminekut puhtale energiale. Third Stone nimeline fond hakkab investeerima jätkusuutlikesse energialahendustesse ning sellest saab kõige suuremahulisem teadus- ja arendustegevuse projekt alates esmasest Manhattani projektist, mille käigus töötati välja esimene tuumapomm.
Lisaks puhtalt teadus- ja arendustegevusele, mille eesmärk on realiseerida praeguste ja uute maailma muutvate tehnoloogiate potentsiaali, keskendub fond ulatuslikult ka integreerimisele ehk sellele, kuidas ühendada uued tootmisallikad energia ülekande- ja energiasalvestusinfrastruktuuriga. Just energia salvestamine on praeguste alternatiivsete energialahenduste Achilleuse kannaks.
Mõju turgudele: Ettevõtted, kes kuuluvad Third Stone'i ja aitavad kaasa selle eesmärgi elluviimisele, tõstavad oma väärtus muidu nõrgas investeerimiskeskkonnas.
2. Prantsusmaa president Macron astub ametist tagasi
2022. aasta juunis toimunud valimistel kaotasid president Emmanuel Macroni partei ja tema liitlased oma otsese enamuse parlamendis. Charles de Gaulle'i 1946. ja 1969. aasta eeskujul otsustab Macron ootamatult tagasi astuda 2023. aasta alguses, kuid ei loobu võimule naasmise ideest. Samal ajal, kui Prantsusmaa valmistub uuteks presidendivalimisteks, otsustab Macron realiseerida oma pikaajalise unistuse start-up'i loomisest.
Mõju turgudele: Volatiilne euro. Prantsusmaa riigivõlakirjade tootlus läheneb Saksamaa võlakirjade tootlusele.
3. Inflatsioon kergitab kulla hinna 3000 dollarini
Kuna konsensuse hinnangul on viimase 40 aasta kõrgeim inflatsioon vaid ajutine nähtus, ei säilinud kullainvestorite varade reaalväärtus 2022. aastal kuigi hästi. 2023. on aasta, mil turuosalised jõuavad arusaamale, et kõrge inflatsioon jääb arvatust palju kauemaks püsima. Kevade saabudes otsustab Hiina loobuda oma senisest null-koroonapoliitikast, mis toob kaasa kõikide toormete märkimisväärse hinnatõusu. USAs põhjustab lõdvenev rahapoliitika dollari nõrgenemise ning seetõttu kulla kallinemise. Lisaks avaldavad kulla hinnale 2023. aastal tuge geopoliitiline olukord ja sõjamajanduse mentaliteet, investeeringud uutesse riiklikesse julgeolekuprojektidesse, sealhulgas energia üleminekusse ja tarneahelatesse.
Mõju turgudele: Kulla hind tõuseb üle 3000 dollari untsi kohta ja Vaneck Junior Gold Miners indeks neljakordistub.
4. ELi relvajõudude loomine
Eelkõige poliitiliste muutuste tõttu USAs saab Euroopas üha selgemaks see, et oluliselt on vaja tugevdada kaitsepositsiooni kohalikul tasandil ja lõplikult ei saa toetuma jääda vaid ühele riigile. See tähendab, et järgmisel aastal otsustavad ELi riigid oma relvajõudude loomise, mis hakkab täies mahus toimima hiljemalt 2028. aastal. Projekti maksumus ulatub ligi 10 triljoni dollarini, mis jaotatakse 20 aasta peale laiali ning selleks emiteeritakse uusi ELi võlakirju. Riigivõlakirjade turu elavnemine Euroopas toob kaasa ka euro ulatusliku tugevnemise.
Mõju turgudele: Juhtivate Euroopa kaitsetööstusfirmade aktsiad ületavat laiapõhjalist Euroopa turuindeksit 25% võrra ning täites investorite suurt nõudlust tuuakse börsile mitmeid uusi kaitse- ja sõjatööstuse ETFe.
5. Vähemalt üks riik teatab elusloomade lihatootmise keelustamisest aastaks 2030.
Rohkem kui kolmandik kogu maailmas kasvatatavast teraviljast kasutatakse loomasöödaks ja umbes 80% maailma põllumaast rakendatakse loomade karjatamiseks. Sealjuures osa sellest on kunagi olnud metsaala või koguni vihmamets ning on seetõttu toonud kaasa bioloogilise mitmekesisuse olulise vähenemise ning muid keskkonnamõjusid, nagu pinnase erosioon ja veevarude reostumine nii loomsete jäätmete kui ka liigse väetise kasutamise tõttu söödakultuuride puhul.
Selleks et saavutada 2050. aastaks nullilähedane heitkoguste eesmärk, tuleb vähendada liha tarbimist 24 kilogrammini inimese kohta aastas, võrreldes praeguse OECD keskmisega, mis on umbes 70 kilogrammi. Saxo hinnangul teatab 2023. aastal vähemalt üks riik, et rakendab alates 2025. aastast liha müügile suure maksumäära ning keelab kodumaal toodetud elusloomade liha 2030. aastaks täielikult, asendades selle laboriliha ja taimse kunstlihaga.
Mõju turgudele: Aktsiahindade järsk langus nende ettevõtete puhul, kes valmistavad elusloomade lihast erinevaid valmistoitude või tegelevad nende toodete töötlemisega (nt Tyson Foods).
6. Ühendkuningriik korraldab Brexiti-välise referendumi
2023. aastal õnnestub Rishi Sunakil ja Jeremy Huntil viia Tory populaarsus enneolematult madalale tasemele, kuna nende eelarveprogramm tooks Ühendkuningriigile suure majanduslanguse. Sunak kuulutab välja uued valimised ning aasta kolmandas kvartalis saab võimule leiboristlik valitsus, kes lubab 1. novembriks 2023 korraldada Brexiti-välise referendumi.
Mõju turgudele: Londoni finantsteenuste sektor hoogustub, mis toob kaasa Briti naela 10%lise kallinemise euro suhtes ja 15%lise kallinemise Šveitsi frangi suhtes.
7. Inflatsiooni ohjeldamiseks kehtestatakse kõikidele kaupadele hinnalagi
Saxo hinnangul jääb inflatsioon probleemiks seni, kuni pikaajalised energiavajadused on rahuldamata ning globaliseerumine on tagasikäigul – väheneb nii riikide vaheline kaubavahetus kui ka üldine investeeringute maht. Ajalooliselt on valitsused hinnatõusu ohjeldamiseks kaupade hinnapiirmäärasid kehtestanud kõikidel suurema sõja perioodidel, kuid ka palgalage Ühendkuningriigis peaministri Wilsoni aegselt perioodil ja USAs 1970ndate alguses. 2023. aastal luuakse hindadele ja potentsiaalselt ka palkadele kindel piirmäär, mille eest vastutab uus loodav nõukogu National Board for Prices and Incomes.
Mõju turgudele: Kullahinna tõus.
8. OPEC+ ja Hiina-India lahkuvad IMF-ist ning loovad uue reservvara
Föderaalreservi intressitõsted ja dollari tugevnemine teiste valuutade suhtes survestab Ühendriikide mitteliitlasi lahkuma Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF), luues uue liidu (ICU) ja reservvara Bancori. Uue valuuta loomise eesmärk on vähendada USA dollari kasvavat osatähtsust rahvusvahelises rahasüsteemis; See moodustab 2019. aasta seisuga rohkem kui 60% keskpankade välisvaluutareservidest.
Mõju turgudele: Mitte-liitunud riikide keskpangad vähendavad oluliselt oma USA dollarireserve, USA riigivõlakirjade tootlus tõuseb hüppeliselt ja USA dollar langeb 25% võrreldes uue reservvaraga.
9. USD/JPY vahetuskurss tõuseb 200 dollarini
Surve Jaapani jeenile ja riiklikule finantssüsteemile suureneb taas seoses ülemaailmse likviidsuskriisiga, mille põhjusteks on Föderaalreservi karm rahapoliitika ja USA riigivõlakirjade kõrgemad tootlused. Jaapani keskpank asub kohalikku valuutaturgu kunstlikult toetama, seades USD/JPY vahetuskursi alampiiriks 200 jeeni. See võimaldab Jaapani finantssüsteemil taastuda ja vähendada riigi võlakoormust 100%ni SKP-st (2022. aasta seisuga 266% SKP-st).
Mõju turgudele: Jaapani jeen nõrgeneb USA dollari suhtes 200-ni.
10. Maksuparadiiside keelustamine toob erakapitali investeerimisfondidele järsu languse
Uuringute kohaselt kohaselt lähevad maksuparadiisid valitsustele igal aastal maksma 500-600 miljardi dollari ulatuses kaotatud ettevõtte tulumaksu tõttu. Sellest ajendatuna keelustab OECD äritegevuse rahastamise 2023. aastal maailma suurimates maksuparadiisides täielikult. USAs viiakse kapitalikasumina maksustatud ülekantud intressid samuti üle tavaliseks tuluks.
ELi maksuparadiiside keeld ja USA muudatus intresside maksustamise reeglis raputab kogu erakapitali investeerimisfondide ja riskikapitali sektorit, sulgedes suure osa ökosüsteemist ja põhjustades börsil noteeritud erakapitali investeerimisfondide väärtuse olulise vähenemise.
Mõju turgudele: iShares Listed Private Equity UCITS ETF langeb 50%.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
