LHV
2021. aasta pensionireformi üheks olulisemaks muudatuseks oli inimestele otsustusvabaduse andmine nende kogumispensioni varade osas. Investeerimishuviliste poolt hästi vastu võetud LHV pensioni investeerimiskonto kasutajate arv on kasvanud pea kahe aastaga 3 tuhande pealt ligi 5 tuhandeni, mis moodustab enamiku kogu Eesti PIKidest. Vaatame, missuguste investeeringutega LHV PIKi kasutajad penioniks valmistuvad ja milline on keskmise PIKi investori profiil.
Populaarseimad automaatsed investeeringud LHV PIK-il
LHV PIK-i üks suurimaid eeliseid on igakuiste investeeringute automatiseerimise võimalus, mis vähendab konto haldamisega seonduvat ajakulu ning samal ajal vältida emotsioonide ajel tehtavaid otsuseid. Kuna pensionimaksed toimuvad iga kuu, on ostud ajaliselt hajutatud ja risk turu kõikumiste tõttu kaotada väiksem. Vaadates, millises mahus on raha automaatsete investeeringutena igakuiselt erinevatesse väärtpaberitesse liikunud, domineerivad esikümnes peamiselt laiapõhjalised indeksfondid.
2023. aasta teise kvartali lõpu seisuga on populaarseim väärtpaber automaatsete investeeringute osas maailma enimtuntuimat indeksit, S&P 500, järgiv fond iShares Core S&P 500 UCITS ETF, kuhu on koondunud 21% automaatsete investeeringute kogumahust alates 2021. aastast.
Teisele kohale jääv, peamiselt USA tehnoloogiaettevõtteid järgiv iShares NASDAQ-100 UCITS ETF, moodustab 8% kõikidest automaatsetest investeeringutest ning kolmandale kohale jääb kõige laiapõhjalisem fond – globaalselt investeeriv Vanguard FTSE All-World UCITS ETF. Selle osakaal on juba aga 5% ning mis mõnevõrra üllatav, sama suure osakaalu moodustab ka kõrge riskitasemega Ethereumi hinda järgiv Ether Tracker Euro XBT Provider.
Turuväärtuselt suurima krüptovara, Bitcoini, hinda järgivasse fondi on koondunud aga 4% automaatse investeerimise kogumahust. Lisaks mahuvad kümne populaarseima automaatse investeeringu sekka maailma ühed suurimad ja tuntuimad ettevõtted, Apple ja Tesla, kuid ka Tallinna börsi suurim firma LHV Group. Üheksandale ja kümnendale kohale platseeruvad juba kindlate tegevusvaldkondade väärtpabereid koondavad indeksfondid – automatiseerimisse ja robootikasse investeeriv iShares Automation & Robotics UCITS ETF ja tervishoiusektoriga seotud ettevõtetesse investeeriv Xtrackers MSCI World Health Care UCITS ETF.
Kogu automaatse investeerimise kogumahust moodustavad kümme populaarseimat väärtpaberit koguni 71% kõikidest väärtpaberitest, mille puhul on võimalik automaatse investeerimise võimalust kasutada (juuli seisuga ligi 200).
Allikas: LHV
LHV PIK-i kasutajate suurimad investeeringud
Võrreldes suurimaid automaatseid investeeringuid LHV PIK-ide suurimate positsioonidega, on pilt mõneti erinev – kogu turuväärtuselt suurima osakaalu LHV PIK-i portfellidest moodustavad hoopis koduturu aktsiad - Enefit Green ja pangaaktsiad LHV Group ning Coop pank. Välisväärtpaberitest moodustavad suure osa varem nimetatud laiapõhjalised indeksfondid – SXR8, EXXT ja VWRL ning välisturgude üksikaktsiad Tesla, Apple ja Microsoft.
Turgude lõikes moodustab Balti aktsiate kogu turuväärtus LHV PIKi portfellides 34% kõikide väärtpaberite turuväärtusest, millest suuresti ülejäänu jaguneb võrdselt Euroopa ja USA väärtpaberite vahel (kumbki 32%). Üksikaktsaid ostetakse siiski peamiselt vaid Balti või USA turult, kuna Euroopa väärtpaberite 32% osakaalust moodustavad enamiku indeksfondid, mis on noteeritud just Euroopa turgudel.
Allikas: LHV
LHV PIK-i kasutajad kasutavad aktiivselt ka süsteemi üht olulist eelist pensionifondide ees - müüa väärtpabereid vabalt valitud hetkel. Alates 2021. aasta septembrist on LHV PIK-i kasutajad teinud iga müügitehingu kohta keskmiselt 3 ostutehingut, kuid kui mitte arvestada kahte esimest kuud, mil ostutehingute arv oli esmakordse raha laekumise tõttu ebatavaliselt suur ja tehti oma esimesi oste, on alates 2021. aasta novembrikuust olnud see suhe keskmiselt 2,8x.
Kuna tehingute arvu alla on arvestatud ka igakuised automaatsed investeeringud, on ostutehingute arv oluliselt suurem müügitehingute arvust, kuid vastavad mahud eurodes mõõdetuna sarnanevad omavahel rohkem. Müükide puhul tuleb otsus kaalutletult läbi mõelda ja sageli sulgetakse ka kogu positsioon korraga.
Alates 2021. aasta novembrikuust ulatub LHV PIK-i kasutajate keskmine ostutehingu summa 523 euroni, samas kui müügitehinguid on tehtud keskmiselt 1045 euro ulatuses. 2023. aasta juuni lõpu seisuga tehti kuu jooksul investeeritud ühe euro vastu peaaegu sama suur müügitehing, peegeldades tõsiasja, et PIKi kasutajad võivad praegust turu tõusufaasi kasutada aktiivsemalt kasumivõtuks. Keskmiselt jääb PIKi kasutajate ostu- ja müügimahtude suhe 1,4x juurde.
Allikas: LHV
Koos igakuiste automaatsete investeeringutega, mida saab kokku kohaldada kuni kümnele väärtpaberile, teevad enamik LHV PIK-i kasutajaid vaid 1-5 ostutehingut kuus. 15% kasutajatest teevad 6-10 ostutehingut kuus ja iga 14. kasutaja teeb rohkem kui 10 ostutehingut. Müügitehingute jaotust vaadates nähtub, et 24% kasutajatest teeb kuu jooksul vähemalt ühe müügitehingu, peegeldades veerandi kasutajate puhul oma varade aktiivsemat haldamist. Ligi viiendik kasutajatest teevad kuu jooksul vähemalt ühe nii ostu- kui ka müügitehingu; 76% teevad aga ainult ostutehingu.
Tähelepanuväärne on see, et aasta tagasi samal ajal, kui turud langesid, oli ainult ostutehinguga kasutajate osakaal 83%, näidates, et praeguses turu tõusufaasis on PIKi kasutajad mõnevõrra äraootaval seisukohal ja ei kipu uusi investeeringuid nii aktiivselt tegema. Samal ajal on suurenenud müügitehinguga kasutajate osakaal 4% pealt 9% peale ning nii ostu- kui müügitehinguga kasutajate osakaal 13% pealt 19% peale.
Allikas: LHV
Üldiselt näib keskmise LHV PIK-i kasutaja portfell üsnagi konservatiivne, koosnedes enam kui poole ulatuses üksikaktsiatest, neljandiku ulatuses vabast rahast ning viiendiku moodustavad indeksfondid. Võlakirjade osakaal on püsinud PIK-i kolme aasta vältel madalana, ehkki olulist hüpet on võlakirjainvesteeringute mahtudes on näha olnud käesoleval aastal, olles juuni lõpuks pea kahekordistunud, võrrelduna eelmise aasta juuniga.
Ehkki kontol seisev raha teatavasti tootlust ei teeni, on PIK-i kasutajad küllaltki suurt rahalist puhvrit hoidnud läbi aasta. Juuni lõpu seisuga on vaba raha osakaal portfellides ajaloolisest keskmisest 2 protsendipunkti võrra madalam, püsides ühtlasel tasemel alates veebruarist.
Allikas: LHV
Juuni lõpu seisuga on LHV PIK-i kasutajate portfelli turuväärtus alates 2021. aasta septembrist keskmiselt 6% kahanenud, jäädes alla nii EPI üldindeksile kui suurematele II samba fondidele. Samas tuleb ära märkida, et PIK-ide avamine ja esimeste investeeringute tegemine jäi 2021. aasta turu tippu, pärast mida langes aktsiaturg järjepanu pea aasta aega. 2023. aastal on PIK-i kasutajate portfell tugevalt taastunud, kosudes esimese poolaastaga 6% ning ületades II samba pensionifondide koondindeksit, mis 2023. aastal tootlust teeninud ei ole. Suuresti seetõttu, et LHV PIK-i portfellides on oluline osa Balti aktsiatel, mida peegeldav OMX Baltic index on kolme aasta vältel kukkunud 9%, jäävad LHV PIK-i portfellid alla ka maailma aktsiaturgudele investeerivale fondile VWRL ja USA suurettevõtteid koondavale S&P 500-le.
Allikas: LHV
Olgu öeldud, et ülaltoodud graafik arvestab ligi 5 tuhande LHV PIKi portfelli arengut ühe joonena ning varjutab ära äärmuslikumad näited üksikute portfellide lõikes. Näiteks on alates PIKi loomise hetkest pea 3 aastaga parim portfell saavutanud 359% tootluse, samas kui kõige kehvem tootlus ulatub koguni 90%ni. 2022. aasta arvestuses ehk perioodil, mil S&P 500 indeks langes 10% võrra, tegi suurima tootlusega portfell 213% tõusu.
Käesoleva aasta kuue kuuga on parim portfell suurendanud oma pensionivarasid 134%. Ehkki suurimate tootlusnumbritega portfellid peegeldavad LHV PIKi häid võimalusi oma pensionivarasid tootlikult kasvatada, näitavad kehvema tootlusega portfellid seda, et liiga suure riski võtmisel on oht oma II samba varad sootuks kaotada. Alates PIKi loomise ajast on positiivse tootlusega LHV kasutajaid siiski vaid 36% kõikidest LHV PIKidest. Rõõm on aga näha seda, et 2023. aastal lõikes on teise kvartali lõpu seisuga positiivse tootlusega kasutajaid koguni 72%.
Augusti alguse seisuga on 82% LHV PIKi kasutajatest aktiivsed ehk PIK on ühtlasi ka nende II samba aktiivne valik, kuhu suunatakse kogumispensioni igakuised sissemaksed. Arvestades, et LHV turuosa selliste aktiivsete PIK-de osas on samal ajal 79% kõigist Eesti PIK-idest, annavad LHV PIK-i kasutajate tegemised üsna usaldusväärse ettekujutuse eestlaste investeerimiskäitumisest üldisemalt.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet