Globaalne ravimitööstus – triljoniäri

Mikk Taras

3.12.2015 9:52

Shutterstock

Vaatame, millist investeerimisvõimalust pakuvad suured ravimi­tootjad, kes on tänu läbimurretele teaduses toonud viimastel aastatel turule rekordilise arvu uusi ravimeid. Ravimitööstus on üks maailma suuremaid tööstusharusid, mis on pikalt kasvanud globaalsest majandusest kiiremini.

Rahvastiku vananemine kasvatab nõudlust

Viimastel kümnenditel on lääneriikides oodatav eluiga iga möödunud viie aasta kohta tõusnud aasta võrra. Kui Ameerika Ühendriikides oli 1920. aastatel keskmine oodatav eluiga 54 aastat ja 1960. aastatel 70 aastat, siis tänaseks on see tõusnud 80 eluaasta lähedale. Eakate osakaalu suurenemist ühiskonnas prognoositakse kõikjal heaoluriikides. Kui maailma rahvaarv peaks järgneva kümnendi jooksul kasvama miljardi võrra – seitsmelt miljardilt kaheksale –, siis poole sellest kasvust moodustab üle 50-aastaste arvu suurenemine.

On selge, et kulutused ravimitele kas­vavad käsikäes inimese vanusega. Seega tähendab rahvastiku vananemine ka nõudluse kasvu ravimitele ning teistele tervishoiuteenustele. USA-s kulutavad viie- ja kuuekümnendates eluaastates elanikud ravimitele keskmiselt 1000 dol­larit aastas, seitsme- ja kaheksakümnen­dates eluaastates aga tõusevad kulutused ravimitele vahemikku 1500–2000 dollarit aastas.

Arenevate turgude kasvav mõju

Rahvastiku vananemine on täna kasvav trend paljudel arenevatel turgudel, kus lisaks eluea pikenemisele suurendavad nõudlust ravimite järele ka muutused ini­meste elustiilis. Urbaniseerumisega seoses on kasvanud lääneriikidele omaste haiguste levik, suurenenud on vähi, diabeedi ja veresoonte lupjumise tagajärjel tekkinud suremus.

Samas võimaldab kasvav jõukus aren­guriikidel uute haigustega üha rohkem võidelda. Hiina on juba täna ravimiette­võtete jaoks maailmas suuruselt kolmas turg, kuigi sealne ravimite tarbimine ini­mese kohta on vaid murdosa lääneriiki­dega võrreldes. Konsultatsioonifirma McKinsey prognoosib, et järgneva viie aasta jooksul kasvab ravimimüük kõige kiire­mini just suurematel arenevatel turgudel – Hiinas, Indias, Brasiilias, Venemaal, Mehhikos ja Türgis. Kokku peaks glo­baalne ravimimüük kasvama tänase tril­joni dollari juurest kümnendi lõpuks 1,2 triljoni dollarini. Seejuures neljandik ra­vimituru kasvust tuleb arenenud turgu­delt ja ülejäänud 75 protsenti arenevatelt turgudelt.

Innovatsioon võimaldab ravida uusi haigusi

Seoses ravimitööstuse kasvuga on viimaste kümnenditega mitmekordistu­nud ka sektori teadus- ja arenduskulutu­sed. Möödunud aastal suunasid ravimi­tööstused triljoni dollari suurusest tulust umbes 15 protsenti teadus- ja arenduste­gevusse. Ravimite väljaarendamine on aastatega muutunud ka üha kuluka­maks. Kui 1999. aastal tehti kliinilisi uuringuid vähem kui paari tuhande keemilise ühendiga, siis täna jõuab umbes 5000 uuritavast ühendist umbes viis molekuli ravimiturule.

Keskmiselt võtab ühe uue ravimi välja­arendamine aega 15 aastat ja maksab 2–3 miljardit dollarit. Nii suurte kulutuste pu­hul on arusaadav, miks maailma suurimad ravimitööstused asuvad just USA-s ja Euroopas, kus kapitaliturud suudavad ravi­mitööstusi piisavas mahus finantseerida.

Ravimitööstuste teadus- ja arendusku­lud aitavad tasa teenida patendid, mis määratakse ravimitööstustele kuni 20 aastaks. Ravimitööstuses olid keerulise­mad ajad paar aastat tagasi, kui aegusid mitme suure müügituluga ravimi patendid. Patentide aegumine tipnes 2012. aas­tal, kui ühe aastaga aegus kogu tööstus­haru müügituludest 7 protsendi väärtuses patente. Samal ajal kasvasid hüppeliselt investeeringud uutesse ravi­mitesse, mis ei toonud kohe tulu. Kuna ravimiametilt heakskiidu saanud uute ra­vimite arv ei kasvanud, kulutati paberil 5 miljardit dollarit iga heakskiidu saanud ravimi kohta. USA biotehnoloogiafirma­sid esindava PhRMA analüütikud hoiata­sid, et kui uusi ravimeid lubatakse turule sellises tempos, teenivad kõigest kaks ra­vimit kümnest oma algse investeeringu tasa.

Uute ravimite hüppeline kasv

Uute ravimite arv kasvas hüppeliselt möödunud aastal, kui Ameerika Ühend­riikide toidu- ja ravimiametilt sai heakskiidu 50 uut ravimit. Tegu on ravimitööstuse jaoks parima aastaga pärast 1996. aastat, kui USA ravimiamet kiitis heaks rekordarvu ravimeid. Deutsche Banki analüütikute hinnangul peaks ka sellel aastal heakskiidu saama mitukümmend olulise tulupotentsiaali­ga ravimit, mis peaks tooma lähiaastatel ravimifirmadele 33 miljardit dollarit tulu aastas.

Uute ravimite puhul on kasvav osakaal bioloogilistel ravimitel, mille väljaarenda­mine ja lõpphind on väga kallis. Keskmi­selt on viimase kümnendiga näiteks uute bioloogiliste vähiravimite hinnad kasva­nud viie- kuni kümnekordselt, makstes täna ühe ravikuuri kohta üle 100 000 dol­lari. Teoorias peaksid bioloogiliste ravi­mite hinnad pärast patentide aegumist allapoole tulema, kuid kuna need ravimid valmivad keerukate biotehnoloogiliste meetoditega, on geneeriliste ravimite tootjatel neid väga raske kopeerida isegi pärast patentide aegumist. Siiani on USA-s heakskiidu saanud ainult üks bio­loogiline koopiaravim, mistõttu on ena­mikul bioloogiliste ravimite tootjatel säi­linud võime ravimeid kõrgelt hinnastada ka pärast patentide aegumist.

Paratamatu valik tervishoiukulutustega võitlemisel

Ravimifirmade kõrge kasumlikkus teeb sektori haavatavaks valitsuse regulatsioo­nide poolt. Ajal, mil tervishoiukulutuste osakaal majanduses aina kasvab ja valitsused üritavad tasakaalustada puudujäägis eelarveid, võivad poliitikud sekkuda ravimite hinnastamisse senisest jõulisemalt. Suurematest turgudest on uute regulatsioonide suhtes kõige haavatavam USA, kus siiani on regulaa­torid sekkunud ravimite hinnastamisse väga vähe.

Majanduslikult on ravimitööstused ilmselt üks kõige kuluefektiivsem viis rii­gi tervishoiukulutusi kontrolli all hoida. Ravimid aitavad pikendada inimeste elu­iga ja töövõimet, mis omakorda vähendab riigi koormat rahvastiku vananemisega võitlemisel. Väga lihtsustatult võime mõelda, kui palju on võimalik töö pro­duktiivsust parandada tänu lihtsale pea­valuravimile, mille puhul on võit paarieu­rosest kulutusest kindlasti kordades suurem.

Atraktiivsed dividenditootlused

Kui finantskriisi järel survestas ravimi­tööstuste hinnataset patentide aegumise laine, siis tänaseks on see jäänud suuresti seljataha. Aktsiaturul on ravimitööstuste hinnatase normaliseerunud tasemele, kus oldi enne finantskriisi. Euroopa ravimi­tööstuste keskmine dividenditootlus on 3,2 protsenti. Seda võib võrrelda teiste konservatiivsemate ärimudelitega sektoritega – toiduaine- ja joogitööstused ning esmatarbekaupade tootjad –, kus dividenditootlused jäävad alla 3 protsendi.

Tugev rahavoog võimaldaks ravimi­tööstustel oluliselt rohkem dividende maksta, kuid siiani on suur osa teenitud rahast läinud ülevõttudesse, millega on hoogustatud kasumite kasvu. Kui orgaa­niliselt kasvab ravimiturg aastas umbes 5 protsenti, siis suured ravimitööstused on tänu ülevõtmistele oma kasumite kasvu kahekordistanud.

LHV fondid investeerivad ravimiettevõtetesse

Tulenevalt nõudlusest uute ravimite järele, rahvastiku vananemisest ja kasvust arenevatel turgudel on LHV pensionifondid ja LHV Maa­ilma Aktsiad investeerinud Euroopa ravimiettevõtetes­se, nagu Novartis, Roche ja Sanofi. Leiame, et tänu tu­gevatele strukturaalsetele trendidele jätkavad ravimi­tööstused senist kasvu, mis on globaalsest majan­dusest kiirem.

Ravimifirmadesse investee­rimise üks peamine eelis teiste tööstusharude ees on ka vähene sõltuvus majandustsüklitest ja muu­dest trendidest. Ajalugu on näidanud, et inimesed võivad suurendada ja vä­hendada kulutusi teistes tööstusharudes, kus moed tulevad ja lähevad, kuid oma tervise eest ollakse nõus stabiilselt välja käima üha suuremaid summasid.

Mikk Taras
LHV fondijuht ja privaatpanganduse portfellihaldur

 

* Artikkel ilmus LHV ajakirjas Investeeri 4/2015

* Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõel­dud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabe­reid. LHV pensionifonde valitseb AS LHV Varahal­dus. Tutvu LHV fondide prospektiga ja olemasolul investori põhiteabega lhv.ee/pension ja pea nõu asjatundjaga.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.




Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse