Pixabay.com
Suurem osa Z-põlvkonnast on lõpetamas ülikooli, astub seejärel tööellu ning ühineb mõnevõrra vanema Y-generatsiooniga. Morgan Stanley on oma analüüsis leidnud, et antud põlvkondade segunemisest tekib nn noorte buum, mis kasvatab nii USA sisemajanduse koguprodukti kui mõjub positiivselt ka sealsele aktsiaturule.
Kui vanad on üldse inimesed, kes kuuluvad Y- ja Z-generatsiooni? Ametlikult on ainult beebibuumerite generatsiooni sünniaastad ajaliselt ära määratletud. Mis puutub teistesse põlvkondadesse, siis seal muutuvad asjad natuke segasemaks. Erinevad allikad näitavad erinevaid andmeid, kuid ühe võimaliku määratlusena võib käsitleda Pew Research Centeri „The Generations Defined“ raportist leiduvat, mis defineerib põlvkondi järgmiselt:
Allikas: Pew Research Centre (2015)
Seega, siin artiklis on mõeldud kõiki inimesi, kes on sündinud vahemikus 1981-2012. Pealekauba usutakse, et igal põlvkonnal on omad tunnusjooned, mis annavad sellele spetsiifilise iseloomu. Näiteks Odyssey toob välja, et generatsioonid Y ja Z on üsnagi sarnased – nad on ambitsioonikad ja positiivsed, kuid tähelepanu hajumise tõttu vajavad nad juhendamist. Nad on ka kinni enda nutiseadmetes ning enamus neist on kannatamatud ja nõudlikud.
Ka Morgan Stanley koostatud 6000 osalejaga uuring leidis, et generatsioon Z ei erine hariduse, perekonna väärtuste, ega ka soovide poolest väga palju Y-generatsioonist. Z-põlvkonna kõrgeim prioriteet on ülikooli lõpetamine ning kõige rohkem tahetakse tööle minna tervishoiu- või tehnoloogiasektorisse. Samas on generatsioon Z liikuvama eluviisiga, avatum vabakutselisele tööle ning skeptilisem USA majanduse olukorra suhtes.
Tuleb aga meeles pidada, millises keskkonnas need indiviidid üles on kasvanud. Milleenlaste arengut mõjutas USA kontekstis näiteks terrorism, digitaalmeedia, koolitulistamised, 9/11, TV jutusaated ja muud sarnased asjaolud. Siia hulka kuuluvad kindlasti ka ülimalt kiiresti arenev tehnoloogia ning vanemate püüdlused neid maailma kurjuse eest eemal hoida.
Beebibuumerite generatsioon oli aga 20. sajandi keskpaiga nähtus, kui sündimus kasvas pärast sõdurite naasmist ll maailmasõjast oma kodudesse, perede juurde. Ka siia põlvkonda kuuluvad üsnagi ahned ja ambitsioonikad inimesed, sest neile õpetati „Ameerika unistust“. Samas olid buumerid mitmeid aastakümneid kestnud majandusaktiivsuse käivitajad, jõudes USAs enda tipphetke 1999. aastal 78,8-miljonilise populatsiooniga. Kuid kuna nad on 2000. aastast vaikselt tööjõust eemaldunud, on see mõjunud negatiivselt USA tarbimisele, mille kasvutrend on aeglustunud toonaselt ligi 4% pealt tänaseks 1,7%le.
Lähenemas on aga demograafiline nihe, kus Y-generatsioon ületab 2019. aastal arvukuse poolest USAs beebibuumerite põlvkonda, kasvades 73 miljoni elanikuni. 2030ndatel see trend muutub ja Y-generatsiooni koha võtab üle Z-generatsioon, jõudes kõrgpunktis 78,1 miljoni inimeseni. Tarbimise aastane kasvutempo peaks samaks ajaks jõudma keskmiselt +2,5% juurde.
Ameerika tööealise elanikkonna kasv jõuab madalseisu 2020ndate esimeses pooles. Hiljem läheb see tänu Y- ja Z-põlvkonna buumile üle kahe aastakümne pikkusele tõusutrendile, mis kergitab omakorda USA sisemajanduse koguprodukti. Kuna USA kongressi eelarvekomitee (CBO) prognoosib Morgan Stanley-st madalamat tööjõu tõusuprotsenti, siis viimane usub, et CBO alahindab Ameerika Ühendriikide 2040. aasta potentsiaalset SKP kasvumäära ligi 2,4%-4,3% võrra.
Eeldatakse, et tänu demograafiliste trendide potentsiaalsetele mõjudele USA sisemajanduse kogutoodangule ning tööjõu produktiivsusele, mõjuvad need pikaajaliselt hästi ka USA aktsiatele. Morgan Stanley väidab, et kõige tähtsam muutuja riigi aktsiaturule on kasumite kasv, mida juhivad Y- ja Z-generatsiooni poolt kasvatatud käibenumbrid.
Võrreldes omavahel G10 riike, on Z-generatsioonil kõige suurem osakaal USAs, kus see moodustab pea 20% riigi rahvastikust. Jaapanis on see kõige väiksem jäädes 15% juurde. Seega on Z-generatsiooni majanduslikku tõuget kõige rohkem tunda USAs. Ja kui järgnevatel aastakümnetel muutub tööealise rahvastiku kasv keskmiselt üle kõikide G10 riikide negatiivseks, siis USA-s hakkab see kasvama üha kiiremini ja kiiremini. Näiteks perioodil 2009-2018 kerkis tööealine elanikkond keskmiselt +0,1% aastas. Aastate 2021-2027 keskmiseks aastaseks kasvuprotsendiks oodatakse aga +0,5% ning perioodiks 2028-2033 +0,7%.
Kõrgem tööjõu kasvumäär peaks laias laastus tähendama ka kõrgemaid intressimäärasid. See, et viimase 20 aasta jooksul on langenud nii USA tööealise rahvastiku kasvumäär ning ka USA reaalsed intressimäärad, ei ole saladus. Kuigi intressimäärad sõltuvad enamatest teguritest kui ainult tööjõu kasvust, siis Y- ning Z-generatsiooni buum peaks USA intresside jaoks langemise ikkagi raskemaks tegema.
Demograafilistest trendidest rääkides ei saa mainimata jätta muutusi rassilises ning etnilises mitmekesisuses. Ameerika Rahvaloendusbüroo andmetel on kõige suurema kasvutempoga USA rahvastikust kasvamas Ladina-Ameerika taustaga isikute osakaal. Kui täna moodustavad nad Z-põlvkonnast ligikaudu 20%, siis 10 aasta pärast võib see number olla juba 30%. Selline muutus mõjutab tarbijate maastikku – kulutused mobiiltelefonidele, riietele ning majutusele võivad kogeda üle keskmise kasvu just tänu hispaaniakeelsete isikute osakaalu suurenemisele.
Ja olgu nad mis rahvusest tahes, on Z-generatsioon ainukene põlvkond, mis on suures osas tehnoloogiasse sündinud. Morgan Stanley uuring leidis, et 58% milleenlastest said enda esimese nutitelefoni alles 18-aastaselt või veel hiljem. Seevastu 61% Z-põlvkonnast omas nutitelefoni juba 14-aastaselt. Seega suurem osa neist ei pruugi mäletada aega, kui Apple ei eksisteerinud.
Silmnähtavalt on noorte buum USA majandusele pikas perspektiivis positiivne nähtus. Beebibuumerid küll vähenevad, aga Z- ja Y- generatsioon tulevad peale, kasvatades ühiselt tööealist rahvastikku ning seda eelkõige just Ameerika Ühendriikides. See peaks omakorda mõjuma hästi nii sealsele SKP kasvule, tarbimisele kui ka aktsiaturule.
Artikkel on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised.
Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.
Tweet
