Mullid, nagu majandustsüklid, tunduvad vältimatud. Sellel kümnendil on tekkinud dot.com mull ja sellele järgnes krediidibuum, mis äsja lõhkes. Kuigi taastumine kriisist alles algab, leidub juba riike, mis liiguvad mullistumise piirimail.
Eelmise aasta alguses olid pessimism Hiina majanduse suhtes suur. Põhjuseid selleks oli küllaga – eksport kukkus kokku, töötusemäär hakkas tõusma, välisinvesteeringud peatusid, rahvusvaheline abi vähenes jne. Aasta 2009 kujunes Hiina jaoks küll raskeks, kuid aasta alguses oodatud kollaps ei realiseerunud. Majanduslanguse ja sotsiaalsete pingete vältimiseks võtsid Hiina poliitikud kasutusele kõikvõimalikud abiprogrammid – infrastruktuuriprojektid, majade ehitamine vaestele, tervishoiu- ja hariduskulude suurendamine, maksusoodustused ettevõtetele ja tarbijatele jne. Kokku moodustavad Hiina valitsuse abiprogrammid 14% SKPst, mistõttu ei ole üllatav, et riigi majandus kasvab sellel aastal ca 8%.
Hiina SKP kasvuallikad:
Eelnevalt toodud graafikult on näha, kuidas 2009. aastal suutis Hiina kasvavate investeeringute abiga kompenseerida ekspordi langust. Uusi investeeringuid on suuresti rahastatud laenurahaga, mis on sellel aastal kasvanud umbes 10 triljoni jüaani võrra. Poliitikute surve tõttu ülikiirelt suurenevad pankade laenuportfellid tekitavad aga küsimusi laenude kvaliteedi suhtes, mistõttu on Hiinas üks hetk ilmselt oodata hapude laenude osakaalu suurenemist (samuti peavad paljud Hiina pangad kapitalipositsiooni parandamiseks väljastama uusi aktsiaid).
RMB laenude kasv (yoy):
Allikas: Citigroup
Tänaselt tasemelt tundub vähetõenäoline, et Hiina valitsus jätkab 2010. aastal uute stiimulitega investeeringute nõnda agressiivset toetamist. Detsembris toimunud Central Economic Work Conference’il (konverentsil määratakse reeglina järgmise aasta arengukava) rõhutas valitsus, et kontrollib rangelt uute projektide alustamist. Eelmisel aastal suurenesid valitsuse poolt tehtavad investeeringud (eelkõige infrastruktuuri) 60% võrra, mis ei ole jätkusuutlik ja tekitab ülepakkumist. Samas on valitsusel veel vähemalt triljon jüaani plaanitud stiimulist kulutamata, mis suunatakse 2010. aastal ilmselt käimasolevatesse infrastruktuuriprojektidesse.
Hoolimata valitsuse abi vähenemisest prognoosib IMF Hiina majandusele 2010. aastal 9% kasvu. Hiina majanduskasvu mudel sõltub jätkuvalt nõudlusest USAs ja Euroopa Liidus, kus äsja lõppenud jõulumüük näitas, et tarbijad on hakanud ostukorve suurendama (nt USAs kasvas jaemüük pühade ajal ca 3% võrreldes eelmise aastaga).
Hiinas kasvab jõudsalt ka sisenõudlus, mistõttu jääb netoeksport majanduskasvu allikana 2010. aastal ilmselt tagasihoidlikuks, sest hiinlased impordivad üha rohkem välismaiseid kaupu. Hiinlaste kasvav sisetarbimine on üks võimsamaid trende maailmamajanduses, mida toetavad kasvavad sissetulekud, linnastumine, keskklassi teke, sotsiaalkindlustussüsteemi paranemine ja krediidivõimaluste suurenemine. Samas tähtsustakse Hiina sisetarbimist praeguse kriisi käigu üle, sest valitsuse stiimulid on selle kunstlikult liiga kõrgele ajanud. Näiteks ei ole jätkusuutlik valitsuse poolt toetatud autode müük, mis kahekordistus 2009. aastal võrreldes eelmise aastaga. Jaemüük on viimasel kümnendil Hiinas umbes 15% aastas kasvanud ja umbes sellist kasvutempot tasuks oodata ka järgmisel aastal.
Autode müük:
Allikas: Societe Generale
Tiigriaastal saab Hiina majanduse ja aktsiaturgude jaoks olema üks tähtsaim faktor inflatsioon. Eelmisel aastal langes tarbijahinnaindeks Hiinas umbes 0.8% võrra. Kuna Hiina Keskpank hoiab intressimäärasid madalal (esimest tõusu võiks oodata aasta keskpaigas) ja valitsus tekitab majanduses triljonite jüaanide eest lisanõudlust, siis on vaid aja küsimus, millal majandusse pumbatav likviidsus inflatsioon tõstma hakkab (inflatsiooni tekitab kindlasti ka kõrgem nafta hind).
Inflatsioon Hiinas (yoy):
Hiina valitsuse agressiivne lähenemine majanduskasvu tekitamisel on suurendanud lühiajalist mullistumise ohtu. Seda näitavad eelmisel aastal kahekordistunud aktsia hinnad ja kinnisvaratehingute arv. Seni, kuni Hiina poliitikud ei ole hakanud likviidsust majanduses aktiivselt kokku tõmbama, peaks Hiina aktsiaturud 2010. aastal jätkama liikumist ülespoole (eelkõige tsükliliste sektorite eestvedamisel). Hongkongis kauplevad Hiina aktsiad 20 hinna ja kasumi suhtarvu juures, kuid juba 2010. aasta esimese kvartali kasumikasvud võrreldes eelmise aasta kehva algusega toovad aktsiate valuatsioon märgatavalt allapoole, mistõttu on hetkel veel vara rääkida Hiina börside suurest mullistumisest. P/B suhtarvu järgi on Hiina aktsiad Hongkongis viimase 15. a keskmise 1,5x taseme juures (aktsiate hinnad on märgatavalt kõrgemad Shanghai ja Shenzheni börsil, kuid sinna on välismaalastel väga raske investeerida). USA börside kaudu on võimalik Hiina aktsiatesse kõige lihtsamalt investeerida läbi börsil kaubeldava fondi iShares FTSE/Xinhua China 25 (sümbol FXI), mis sisaldab suuremaid Hiina börsiettevõtteid nagu China Mobile, Bank of China ja PetroChina.
FXI
Kasvavad inflatsiooniootused ja spekuleerimine kinnisvarasektoris sunnivad Hiina poliitikud ühe hetkel siiski intressimäärasid tõstma, uute laenude kasv peaks aeglustuma ja valitsuse stiimulid peaks 2010. aasta lõpuks kaduma (esimesi märke spekuleerimise vähendamisest oli näha eelmise aasta lõpus, kui kehtestati müügimaks kinnisvarale). Seetõttu tasub Hiinasse investeerides arevestada riskidega, mida võivad põhjustada äkilised suunamuutused monetaar- ja fiskaalpoliitikas. Kuna riskid protsükliliste poliitikate muutmise suhtes on aasta esimeses pooles väiksemad, siis võivad Hiina aktsiad alustada just aasta algust väga positiivselt.
Mikk Taras
Tweet
