2008.a aastal 145 dollarini kallinenud naftabarrel ei ole halb unenägu, mis enam korrata ei või. Pakkumispoolsed piirangud ning jõuline nõudluse kasv arenevates riikides loovad Goldman Sachsi arvates järgnevatel aastatel soodsa pinnas musta kulla hinnatõusuks. Kui toornafta nõudlus vähenes arenenud riikides kriisi jooksul drastiliselt, pidas tarbimine arenevatel turgudel üllatavalt hästi vastu. Numbrid kahanesid väljaspool OECD (Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon) riike kõigest ühe kvartali jooksul ning alates sellest on nõudlus näidanud silmapaistvat kasvu. See on aga kiirendanud toornafta ressursside ümberpaigutumise trendi nõudluse rahuldamiseks arenevates maades, mis sai viimastel aastatel alguse tänu kiirele hinnatõusule ja sellest tulenevale tarbimise kahanemisele arenenud riikides, eriti aga USA-s.
Nii Euroopa kui ka Ühendriikide majanduste kosumine peaks Goldman Sachsi hinnangul eeldama OECD riikide positiivset nafta nõudluse kasvu järgmisel kahel aastal, vastavalt 0.4 miljonit barrelit/päevas 2010.a ja 0.3 miljonit barrelit/päevas 2011. aastal. Ent tagasi 2007.a tasemele sellegipoolest ei jõuta, kuna esmalt takistab seda võrdlemisi tagasihoidlik majanduskasv ning hiljem pakkumise ebapiisavast tasemest tingitud kärped nõudluses.
Allikas: Goldman Sachs
Erinevalt aga arenenud riikidest, kasvab nafta nõudlus väljaspool OECD-d 2010.a 1.75 miljonit barrelit/päevas ja 2011.a veel 1.6 miljonit barrelit päevas. Arenevate turgude tugevusest pole seni veel piisanud, et korvata OECD riikide nõudluse langust ja sealt tulenevalt ka vähendada märkimisväärselt varusid. Kuid märgid arenevate riikide kasvu kiirenemisest ja võimsad väljavaated järgnevaks kaheks aastaks viitavad edaspidi tugevale nafta nõudlusele ning varude vähenemisele. Peamiseks võtmemängijaks jääb Hiina, hõlmates käesoleval aastal kolmandiku nõudluse kasvust väljaspool OECD-d.
2010. aasta põhiteesiks on Goldmani arvates nafta nõudluse ja pakkumise tasakaalustumine. Vaatamata sellele, et OPEC on pärast 2008.a detsembri rekordilisi kärpeid hoidnud tootmiskvoote ühel tasemel, on pakkumine mullu veebruarist kasvanud 0.8 miljonit barrelit päevas. Ajalooliselt on OPEC lükanud tootmiskvoodi tõstmist edasi kuni OECD riikide varud on jõudnud 10 aasta keskmiseni. Sel korral võidakse lisaks maismaavarude normaliseerumisele oodata kuniks varud naftahoidlatena kasutatavates tankerites näitavad märkimisväärset vähenemist. Eeldatavalt juba 2010.a kolmandas kvartalis tuleb OPEC-il aga suurendada toodangumahtu silmnähtavalt, et viia pakkumine tasakaalu arenevate turgude arvelt kiiresti taastuva nõudlusega.
Ent 2011. aasta teisest kvartalist hakkab OPEC-i tootmisvõimsuse kahanenud tagavara ning arenevate riikide nõudlus pressima toornafta varusid alla 10 aasta keskmise ning lükkama hindasid ülespoole, kuniks nõudluse normaliseerumine OECD riikides varjutab tarbimise kasvu väljaspool OECD-d ning viib turuhinna tagasi tasakaalu. Kui 2010. aasta keskmiseks hinnaks prognoositakse 90 dollarit, on 2011. aasta keskmine siht seatud 110 dollarile.
Allikas: Goldman Sachs
Nafta ei ole maailmas veel otsa saamas, ent Goldmani hinnangul pole pakkumispiirangute tõttu võimalik hinnatõusu lähitulevikus vältida. Mitmete teiste toorainete puhul (maagaas ja rafineeritud tooted) võib täheldada, et pakkumispoolseid probleeme on võimalik leevendada läbi poliitika, mis soodustab sektorisse tehtavaid investeeringuid. Toornaftasektoris piirab pakkumise kasvu aastakümneid väldanud alainvesteeringute trend infsratruktuuri, johtudes esmalt äri madalast tulususest, hiljem aga protektsionistlikest meetmetest, mis hoiavad tagasi vaba kapitalivoogu ja tööjõudu vaatamata nafta hinnale või oodatavale tootlusele.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
