Eelmine aasta kujunes väärismetallide jaoks säravaks, kui arenevate turgude taashoogustunud majandused ning dollari nõrkus aitasid kullal kallineda 25%, hõbedal 48%, plaatinal 56% ja pallaadiumil 118%. Kas aplodeerimiseks leidub põhjust ka tänavu? Valitsused ja keskpangad on suutnud läbi pretsedenditute stimuleerimiste ja nulliprotsendiliste intressimääradega viia maailmamajanduse taastumiseni, mis veel aasta tagasi oleks tundunud paljudele uskumatuna. Kuid nagu Milton Friedman on öelnud, põhjustab inflatsiooni alati ja igal pool rahapakkumise kasv, mistõttu hakkasid investorid mullu dollarite trükkimise tagajärgede eest kaitset otsima majanduslikult stabiilsema väärtusega väärismetallidest.
Täna küündivad globaalse majanduse 2010.a kasvuprognoosid juba üle 4% ning aktuaalseimaks teemaks on saanud stiimulite eemaldamine. Viimasel kolmel korral, kui Föderaalreserv intresside tõstmise tsüklit alustas, kippus dollar kuus kuud enne tugevnema ning kuuel järgneval kuul jällegi väärtust loovutama. Arvestades aga suurenenud tõenäosust, et FED alustab laenumäära kergitamist aasta teises pooles, hindab Deutsche Bank valuuta vahetuskurssidest tingitud toetust kullale sel aastal vähem konstruktiivsemaks.
Mitmete analüüsimajade arvates pakuvad paremat investeerimise väljavaadet väärismetallide seas järgnevatel aastatel nii plaatina kui ka pallaadium ning seda tänu soodsaimaile nõudluse/pakkumise profiilile.
Ligikaudu 60% plaatina ja pallaadiumi nõudlusest läheb autotööstuse arvele, mistõttu mängib autotoodangu kasv ja varude suurendamine nimetatud väärismetallide hinnakujunemises olulisimat rolli. Automüük tegi läinud aasta teises pooles valitsusepoolsete toetuste toel üsna robustse tagasituleku, saavutades Deutsche Banki hinnangul kokkuvõttes 0%lise kasvu Lääne-Euroopas ja 7%lise tõusu Ühendriikides. Tänavuseks USA automüügi kasvuks prognoositakse 12.4 miljonit sõidukit (+20%) ning mullu tänu 46%-lisele kasvule maailma suurimaks autoturuks tõusnud Hiinas (13.6 mln masinat 2009.a) võib General Motorsi Hiina üksuse juhi hinnangul sel aastal tänavatele jõuda kuni 15 miljonit autot (+10%).
Enne börsil kaubeldavate fondide tulekut moodustas investeerimispõhine nõudlus plaatina ja pallaadiumi kogunõudlusest kõigest 1%. 2007.a alates on see osakaal pallaadiumi puhul olnud ca 4-5% ja plaatina puhul 8-9%. Jaanuaris füüsilise toorainetega tagatud ETF-de lanseerimine (plaatina – PLLT ja pallaadium PALL) peaks investeerimisnõudlusele mõjuma soodsalt, kuna see lisab turule likviidsust ja pakub võimalust antud metallidesse otse investeerida.
Lõuna-Aafrikasse koondunud plaatina tootjate kuluprobleemid (turvalisuse küsimused, kallinev energia ja tugevnev valuuta) seevastu piiravad järgnevatel aastatel pakkumispoolt, luues turul defitsiidi vähemalt 2015. aastani. Suurimaks riskiks jääb siinkohal autode taastöötlemise mahu võimalik kasvamine pärast „raha romu eest“ programmi lõppemist, mis aitaks täiendava pakkumise näol turgu balansseerida.
Allikas: Morgan Stanley
Pallaadiumi puhul on pakkumispoole lugu teine, sõltudes paljuski Venemaa varudest, mille absoluutset suurust ei oska keegi täpselt hinnata. Viimasel ajal on Venemaa oma pallaadiumi varusid vähendanud ning sellega hoidnud turgu ülejäägis. Deutsche Banki hinnangul juhitakse müüki tõenäoliselt edaspidigi nii, et nõudlus ja pakkumine oleks vastavuses, ent defitsiiti liigutakse 2014/15. aastast, kui pallaadiumi varude absoluuttaseme säilitamine muutub tähtsamaks.
Allikas: Deutsche Bank
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
