Kriis on raputanud Baltikumi majandusi tugevalt ning kõrge määramatus hoidis investoreid veel eelmisel aastalgi siinsetele turgudele julge käega investeerimast. Käesoleval aastal tõotab aga Balti riikide käekäik vast rohkem kui kunagi varem nii kodumaiste kui välismaiste investorite meeli ärevil hoida. Nüüd, kus mujal maailmas on tunda ja märgata majanduse paranemise märke, on ka Baltikumi börsile elu sisse puhutud. Eesti usaldusväärsust on investorite silmis tõstnud eelkõige just eurotsooniga liitumise suur tõenäosus. Baltikumi murelaps on endiselt Läti, mille majanduse ja valuuta tulevik tundub jätkuvalt tume ja ebakindel. UBSi analüütikud on tulnud välja üsnagi julgustava prognoosiga Baltikumi majanduse kohta ja eriti rõõmustav on asjaolu, et Eesti majandusele antakse kõige positiivsem hinnang.
On ilmselge, et majanduslangus ei saabunud meie õuele üleöö, seega on ka naiivne arvata, et olukord paraneb kiiresti. Kuid hea märk on juba seegi, et majandus näitab kohati paranemismärke, mis annab lootust, et hullem on selleks korraks seljataga.
UBSi analüütikud hindavad Eesti positsiooni Baltikumi riikide seas kõige paremaks ja seda eelkõige eurotsooniga liitumise tõttu. Kuigi eurole üleminek 2011. aasta jaanuaris ei ole veel kindel, siis analüütikud on veendunud, et Eesti täidab selleks ajaks Maastrichti kriteeriumid ja aasta pärast läheme praeguse kursiga (1EUR/15,6466 EEK) eurole üle.
Tõeliseks proovikiviks osutub käesolev aasta Läti jaoks, kelle ülesandeks on tõestada, et nad suudavad vajalikud majandusalased sammud astuda, ilma et tekiks vajadus valuutat devalveerida. Majanduse paranemine koos Euroopa Liidu poolt tuleva eurotoetusega annab lootust, et sama valuutakurss suudetakse säilitada. Samas, kui majandus annab uue tagasilöögi ja euro tuleku võimalus vajub liiga kaugesse tulevikku ning poliitikud ei suuda leida vajalikku üksmeelt (valimised 2010. aasta oktoobris), osutub devalveerimine vägagi tõenäoliseks.
Läti eurole üleminekut takistavad analüütikute arvates kaks peamist põhjust:
• Maastrichti kriteerium eeldab, et riigivõlg peaks olema alla 60% SKT-st, samas ähvardab Läti näitaja kasvada lähiaastatel lubatud piirist kõrgemale.
• Teiseks eeldab Maastrichti kriteerium jätkusuutlikult madalat inflatsiooni. Deflatsioonilise majanduskeskkonnaga Läti ei pruugi siingi vastavat nõuet täita.
Leedu olukorda hinnates saaks riigi asetada kusagile Läti ja Eesti vahele. Leedul on selge eesmärk rahastada oma eelarve defitsiiti läbi finantsturgude, kui aga peaks tekkima rahalisi raskusi, siis abi küsimine IMF-lt pole välistatud. Analüütikute sõnul on Leedu majanduse kõige suurem eelis suhteliselt madal võlgnevus, ent kriisile eelnenud lõtv fiskaalpoliitika muutis Leedu jällegi märksa haavatavamaks võrreldes Eestiga.
UBSi analüütikute sõnul hoiavad vajalikud majandusalased muudatused SKTd küll surve all, kuid nüüdseks on halvim Baltikumi jaoks siiski möödas. Eesti on nende silmis Baltikumi favoriit juba seetõttu, et Eesti tarbijausalduse indeks on võrreldes Lätiga parem (Eesti -18, Läti ning Leedu keskmiselt -50) ja märgatavalt kõrgem on ka teenindussektori hinnang (Eesti 0, Läti ning Leedu keskmiselt -30). Osaliselt on need näitajad kindlasti ka seotud Eesti eurole ülemineku plaaniga.
Allikas: UBS
Baltikumi tööstustoodang kasvab jõudsalt ja eksport liigub ülespoole välismaise nõudluse pärituules. Kuid jaemüük on parimal juhul stabiliseerumas ja jääb võrreldes eelmise aastaga siiski kindlalt negatiivsele territooriumile. Eestil tundub analüütikute arvates kõige paremini minevat eelkõige just tänu positiivsetele muutustele tarbijakäitumises.
Selleks, et Baltikumi majandustervis paraneks, peab UBSi analüütikute arvates fookus järk-järgult üle minema teenindussektorilt ekspordile. See nõuaks vajalike ressursside (kapital ja tööjõud) eemaldamist teenindussektorist, mis teeks ülemineku suhteliselt aeganõudvaks. Kuigi esialgset taastumist on kerge märgata, siis teine faas saab olema märksa keerulisem. Mida kõrgem on ekspordi osakaal SKT-s, seda ladusamalt läheb ka teises faasis ressursside ümberjaotamine. UBSi arvates annab see eelkõige eelise Eestile, mille ekspordi osakaal on kolmest Balti riigist kõrgeim.
Allikas: UBS
Töötus on probleemiks kõigis kolmes Balti riigis. Kõige teravam on olukord Lätis, kus töötusemäär ulatub üle 18%. Läti puhul on murettekitav asjaolu veel see, et tööpuudus jätkas kasvamist isegi möödunud aasta kolmandas kvartalis, samal ajal kui vastavad näitajad Eestis ja Leedus olid juba stabiliseerumas.
UBSi analüütikute sõnul on hea uudis see, et Baltikum on majanduslanguse põhja saavutatud, kuid halb uudis on see, et kodumaine nõudlus jääb ilmselt üsna kesisele tasemele, eelkõige suure tööpuuduse ja pankade nõrga toetuse tõttu.
Finantsturgude jaoks on kõige olulisem küsimus, kas Balti riigid suudavad devalveerimist vältida, alandades palku ja hindu. Palgad on alates Euroopa Liiduga liitumisest Baltikumis tõusnud ja nüüd, kus palganumbrid on vähenemas, on Läti erinevus Leedu ja Eesti palgatasemega endiselt ohtlikult kõrge.
Kõigi kolme riigi majandused on ERM II vahetuskursisüsteemis ja võivad ennast valuutadest lahti siduda Euro kasutuselevõtuga. Euro kasutuselevõtt elimineeriks valuutariski, kuna enamus kohalikest laenudest on võetud välisvaluutas (ca 90-65%) ja tõenäoliselt suurendab üldist usaldust äriringkondades.
Analüütikud näevad antud valuutakursi säilitamises ja palkade ning hindade kukkumises järgmisi riske:
• Positiivne reaalintress, mis tõstaks laenude teenindamisega seotud kulusid nii era- kui ka avalikus sektoris, samal ajal vähendades investeeringute mahtusid ning seeläbi pidurdades majanduse elavnemist.
• Aeganõudvate muudatuste elluviimine nõuab avalikkuse ja valitsuse pidevat toetust.
Allikas: UBS
Majanduse taastumisel on oluline roll ka pankadel. Pankade laenamine saavutas oma tipu 2008. aasta sügisel ja sellest ajast saadik on valitsenud järk-järguline langus. Üldiselt on pangad lasknud oma korporatiivlaenudel kokku tõmbuda kiiremini, kuid ka muude laenude osakaal on oluliselt koomale tõmmatud.
Analüütikute arvates ilmselt lähiaastatel pankade laenupoliitika oluliselt ei muutu ja laenude andmisel hoitakse veel aastaid konservatiivset joont. Vaatamata pankade pingutustele restruktureerida problemaatilisi laene, halvenes laenukvaliteet ikkagi tuntavalt, võrreldes 2008. aasta lõpuga. Olukord tööjõuturul ja järsk langus kinnisvarahindades mängivad pikemas perspektiivis olulist rolli erasektori võimes oma laene probleemideta tagasi maksta.
Kui Eesti eurole üleminek peaks edasi lükkuma, ei tooks see halbu tagajärgi mitte ainult Eestile, vaid kogu regioonile. See põhjustaks taastumisperioodi olulise pikenemise ja Läti jaoks tähendaks ilmselt devalveerimist.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
