Maailma ühte enimjälgitud aktsiaturu liikumist kirjeldavat indeksit S&P500 ja selle börsilkaubeldavat fondi SPY olen lugejatele siin juba tutvustanud (link). Nüüd on aeg üle vaadata ka Nasdaq100 indeks ning selle liikumist jäljendava börsilkaubeldava fondi QQQQ ehk ’kuubikute’ sisu.
Nasdaq100 indeks koostati esmakordselt 1985. aasta 31. jaanuaril. See koosneb 100st suuremast tehnoloogiasektori börsiettevõttest (peamiseks tingimuseks on, et tegu ei tohi olla finantssektoriga seotud ettevõttega), mis on noteeritud USAs NASDAQi börsil. Nasdaq100 indeksi näol on tegu ettevõtete modifitseeritud turukapitalisatsioonide põhise indeksiga – ehk üldiselt on nii, et mida suurem ettevõte, seda suurem mõju on selle ettevõtte aktsia liikumisel kogu indeksile. Samas ei ole indeksis olevate ettevõtete osakaalud pelgalt suuruse järgi päris üks ühele jaotatud, vaid valemisse on sisse lülitatud ka teatud modifikatsioone, et tagada pisut suurem indeksi hajutamine erinevate ettevõtete lõikes. Sarnaselt S&P500 indeksisse kuulumisega on ka Nasdaq100 indeksi puhul vajalik, et aktsiaga kauplemine oleks likviidne ning et keskmine ühe päevane kauplemisaktiivsus ulatuks vähemalt 200 000 aktsiani päevas.
Indeksisse kuuluvate ettevõtete osakaalud vaadatakse regulaarselt üle iga kvartali järel ning indeksisse kuuluvad nimed reeglina iga aasta järel. Kui Dow Jones Industrial Average indeksisse ei kuulu otseselt ühtegi USA-välist ettevõtet ja S&P500 indeksist võib neid leida vaid 5, siis Nasdaq100 indeksis on välismaal registreeritud ettevõtteid, kes on oma aktsiad USA NASDAQi börsil registreerinud, lausa 15. Nii ongi Nasdaq100 indeksis esindatud ka Kanadas registreeritud Research in Motion, Kaimani saarte Garmin, Hiina Baidu.com, Singapuri Flextronics, Suurbritannia Vodafone jt.
Nagu ka S&P500 indeksi puhul sai juba mainitud, kehtib sama jutt ka Nasdaq100 indeksi tootluste graafikute puhul – nimelt tuleks meeles pidada, et enamus indeksite ajaloolisi liikumisi kajastavad graafikud hõlmavad üksnes komponentide liikumist ning ei arvesta väljamakstud dividendidega. Ehk reeglina on tegu puhtalt aktsiate liikumist kajastava väärtusega, millele lisanduvad dividendid. Samuti ei tohiks segi ajada Nasdaq100 ja Nasdaq Composite indekseid. Neist esimene on endasse koondanud eksklusiivselt Nasdaqi börsil noteeritud 100 suuremat ettevõtet ning viimane kajastab kõigi ettevõtete, mida on Nasdaqi börsil noteeritud üle 3000, liikumist.
Nasdaq100 indeksi ajaloo kõrgeim näit – üle 4700 punkti – pärineb 2000. aasta algusest enne dot.com börsimulli lõhkemist. Täna on indeksi väärtuseks ca 1750 punkti, olles alates loomise hetkest 1985. aastal tõusnud üle 15 korra.
Nasdaq100 indeksi liikumisest ca 35% kirjeldab ära tehnoloogia riistvara sektor, 17% tarkvara sektor, 15% tervishoiusektor, 11% telekommunikatsioon, 11% tarbimisteenuste sektor, 5% äriteenuste sektor, 3% meedia, 2% tööstusmaterjalid ja 1% tarbekaubad. Indeksi börsilkaubeldava fondi sümboliks on QQQQ ning seda sümbolit tuntakse finantsmaailmas ka lühendi ’kuubikud’ all. 10 indeksis suurimat osakaalu omavad ettevõtted on järgmised:
1) Apple (AAPL) – 15.7%
2) Microsoft (MSFT) – 5.7%
3) Qualcomm (QCOM) – 5.5%
4) Google (GOOG) – 5.3%
5) Cisco Systems (CSCO) – 3.1%
6) Oracle Corporation (ORCL) – 2.9%
7) Intel (INTC) – 2.5%
8) Gilead Sciences (GILD) – 2.5%
9) Teva Pharmaceuticals (TEVA) – 2.5%
10) Amazon.com (AMZN) – 2.3%
Seega Nasdaq100 indeksi suurimad 10 nime (ehk 10% komponentidest) moodustavad ca 48% ehk pea pool kogu indeksi liikumisest.
Nasdaq100 indeksi ajalooline liikumine:
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
