Apple’t tuntakse innovaatilise ettevõttena, kes on pannud aluse paljudele tehnoloogiatrendidele. Üldjuhul eeldab see avatud suhet maailmaga, kuid mitte Apple’i puhul. Hoidmaks oma ärisaladusi kuni toote lanseerimise hetkeni avalikkuse eest peidus, on Apple juurutanud hirmul põhineva töökultuuri, mis takistab töötajaid ning koostööpartnereid suud paotamast. Võib-olla mäletavad osad veel, kuidas iPhone 3GS reklaamklipis kannavad kaks turvatöötajat müstilist metallist kasti läbi koridoride, kus uksed avanevad kaardiga ja laes pesitseva kaamerad nende igat sammu jälgivad (Youtube’i link). Pole liigselt paranoline arvata, et tegelikkuses võiks just täpselt selline militaarset elamist meenutav kodukord Apple’i tööruumides valitseda.
Reuters kirjutab, et muust maailmast eraldatud linnakutes pakuvad Apple ning mitmed tema allhankijad töötajatele kõiksugu erinevaid teenuseid, mis peaksid rahuldama nende põhilised igapäevavajadused. Sinna hulka mahuvad magalad, sööklad, erinevad lõõgastumisvõimalused, isegi pangad, postkontorid ja pagariärid. Sellega antakse töötajatele võimalus viibida võimalikult palju oma töökoha läheduses, mis vähendab info lekkimise tõenäosust.
Erinevate allikate lood, kuidas Apple on valmis minema ekstreemsete kaugusteni selleks, et kaitsta arenduses toodet puudutavat väikseimatki infokildu, meenutavad paljuski spiooni romaane. Töötajatele ja partneritele jagatakse teadmisi vaid vajalikul tasandil ning kui saladus peaks avalikkuse ette jõudma, ei kõhkle Apple kohtu kaudu sisse nõudmast kahjutasu.
Toote lõplikust väljanägemisest pole praktiliselt avalikustamise hetkeni aimu isegi liinitöötajatel, kuna tootmisprotsess lükatakse käima sisuliselt viimasel minutil. Kogu eelnev töö on kontsentreeritud väikeste arendusmeeskondade kätte, kelle tegemistest ei pruugi kõrvalolevas ruumis töötaval personalil üldse mingit aimu olla. Erinevalt mõnest teisest tehnoloogiaettevõttest, kes suudab suure osa arendusest ja tootmisest ära teha firma sees, on Apple’i pakkumisahel võrdlemisi laiahaardeline ning seetõttu on oluline, et samasugust diskreetset töökorda nõutakse ka oma koostööpartneritelt.
Seda, kui tõsiselt Apple’i tarnijad turvalisuse küsimust võtavad, sai hiljuti omal nahal tunda üks Reutersi ajakirjanik. Olles saanud Hiinas asuvalt Foxconni tehase töötajalt vihje, et sealne asutus toodab Apple’le komponenti, tõttas ta hoone ette ning tegi avalikul teel seistes mõned pildid. Lähenenud turvatöötajate eest põgeneda üritanud korrespondent võeti kinni ning veeti töötajate silme all tehasesse ülekuulamisele. Alles politsei saabudes õnnestus tal lõpuks turvatöötajatele selgeks teha, et ta pole midagi valesti teinud ning tema õigusi on rikutud.
On küll suuresti ebatõenäoline, et Apple on oma allhankijate turvatöötajatele ette näinud sellise käitumismaneeri, kuna Reutersi andmetel põhineb koostöö käitumiskoodeksil, mis keelab töökeskkonnas ahistava käitumise. Ent juhtum reporteriga kirjeldab, kuivõrd suurt survet paljud lepinguosalised tunnevad informatsiooni levimise takistamise kohalt.
Läinud aastal jõudis meediasse veel üks juhtum, kui väidetavalt hüppas Foxconni tööline end surnuks pärast tööandjapoolseid järelepäringuid. Kohaliku meedia andmetel süüdistati teda iPhone’i prototüübi varastamises.
Info enneaegse lekkimise vältimiseks ollakse valmis kõlakaid ümber lükkama isegi vale abil. Nii näiteks meenutab Apple’it kattev Piper Jaffray analüütik Gene Munster, kuidas kõrgemal ametikohtadel töötavad firmajuhid ütlesid talle veel paar nädalat enne iPod Shuffle’i avalikustamist, et Apple pole huvitatud ekraanita mp3-mängija arendamisest. Valetavad ärimehed pole iseenesest midagi uut, kuid ajal, mil palju ettevõtted üritavad säilitada meediaga soojasid suhteid, ei soovi Apple Munsteri sõnul meediaga üldse mingit tegemist teha, vähemalt arendusperioodi ajal mitte.
Kokkuvõttes taandub aga kõik sellele ühele hetkele, mil Steve Jobs lavale astub ning ootusärevusse sureva publiku infojanu lõpuks kustutab. Saladuseloor tekitab põnevust ning tegelikult paljuski Apple’i äri sellel põhinebki aga see on ühtlasi põhjus, mis paneb ettevõtte suunas aeg-ajalt ka kriitikanooli pilduma.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
