Meie kõigi käest on seda küsimust kindlasti kunagi küsitud. Valik on õnneks lai ja kunagi lapsepõlves antud vastus ei kohusta meid õnneks millekski. Elu võib võtta ootamatuid pöördeid ja mõnikord tuleb või tekib võimalus vahetada elukutset ka hilisemas eluetapis. Siinkohal toongi teieni kokkuvõtva tutvustuse ühest huvitavast elukutsest - kauplejast (trader).Eestis on finantsinstrumentide kaupleja elukutse üsna vähetuntud. Oma osa mängib selles kindlasti asjaolu, et meie noor kapitalistlik ühiskond ei oma pikka ajalugu ei investeerimises ega ka finantsturgudel kauplemises. Vaatamata vähesele tuntusele, on kaupleja amet siiski äärmiselt paeluv ja väärt lähemat tutvustamist.
Kõige primitiivsem viis iseloomustamaks kaupleja tööd on öelda, et turul kauplemisega tegeleva inimese eesmärk on osta aktsiaid võimalikult odavalt, et need siis kõrgemalt hinnatasemelt uuesti maha müüa. Investeerimisest erineb kauplemine peamiselt ajahorisondi pikkuse poolest ehk siis kaupleja hoiab oma positsioone mõnekümnest sekundist kuni mõne päevani, samal ajal kui investor soetab positsiooni vähemalt aastaks. Kauplejaid saab omakorda liigitada nii erinevate kauplemismeetodite, kui ka erinevate finantsinstrumentide põhjal. Oma karjääri alguses katsetatakse tihtipeale erinevaid stiile, kuniks leitakse enda jaoks sobivaim ning seejärel jätkatakse oma oskuste lihvimist.
Oma stiili või niši leidmine peaks algaja kaupleja jaoks olema number üks eesmärk. Seda eelkõige seetõttu, et kauplemisstiil on otseses seoses kaupleja isikuomadustega ning valedel põhjustel valitud meetod võib parimal juhul lihtsalt raisata aega, aga halvimal juhul tekitada püsiva tõrke kauplemise vastu, kuna valitud stiil on vastuolus kaupleja natuuriga. Juhuslikult valitud meetodi pikaajaline edutu kasutamine võib tekitada algajas kauplejas lootusetuse tunde ja enne, kui selgub, et põhjus pole temas vaid vales kauplemisstiilis, on tehtud juba korvamatut kahju.
Siinkohal olgu ära toodud tuntumad kauplemisstiilid:
Scalping
Scalperid teevad päevas sadu tehinguid, võttes ühe tehinguga väga väikese kasumi ja tihtipeale kasutades ära aktsia müügi- ja ostuorderite vahet ehk spreadi.
Üldjuhul üritavad scalperid leida aktsiaid, mis liiguvad päevasiseselt väga vähe ning seejärel näiteks osta otse bidist ja müüa askist. Eeldades, et aktsia samal ajal ei liigu, õnnestub scalperil saada mõnesendine kasum ja nii võib ta korrata sarnast tehingut lausa sadu kordi päevas. Scalperi roll turul on sarnane market makeri või turutegija (New York Stock Exchange-l tuntud ka kui spetsialist) omale, kes tagab alati piisava likviidsuse aktsias. Turutegija on nagu võimendusega scalper, sest tema päevased kauplemismahud on oluliselt suuremad kui scalperi omad. Teisest küljest seavad spetsialistile üsna ranged piirangud reeglid, mis individuaalset kauplejat ei puuduta. Näiteks NASDAQ-l on kõik market makerid kohustatud asetama turule vähemalt ühe ostu- ja müügiorderi, mis tahes hinnatasemele, luues sellega kahepoolse turu igale aktsiale, mida nad katavad.
Kauplemismeetodite sarnasuse tõttu võistlevad scalper ja market maker pidevalt kasumite pärast. Paraku on scalper selles vastasseisus tihtipeale kehvemal positsioonil, sest turutegijal on mitmeid eeliseid, nagu näiteks tehingute teostamise kiirus, parem info ja võimalus turgu „bluffida“, asetades turule ordereid, mis lühiajaliselt eksitavad teisi kauplejaid.
Scalperi elu teeb raskemaks lisaks veel muutus aktsiahindade kuvamisel. Kui enne tehti seda murdarvuna, siis nüüd kümnendarvuna, mis tähendab, et bid/aski vahe võib olla ainult üks sent ning see omakorda sunnib scalperit rohkem riskima ja kasumi saamiseks kauplema suuremaid koguseid.
Scalperi üks huvitavaid alamliike on rebate-kaupleja, kes üritab suure käibega aktsiaid bidi pealt osta ning aski pealt müüa, saades endale börside poolt makstava likviidsuse pakkumise tasu, mis tavapäraselt on läinud turutegija taskusse. Hiljuti kuulsin ühest sellisest kauplejast, kes sellel viisil kaupleb umbes 20-40 miljonit aktsiat päevas. Tema kuusissetulek parematel kuudel on väidetavalt 200-500 tuhat dollarit.
Momentum kauplemine (Momentum Trading)
Momentum kauplejad otsivad aktsiaid, mis liiguvad suure käibega ühes kindlas suunas, et siis koos vooluga kaasa minna ning tehingust kasum võtta.
Momentum kaupleja teeb tavaliselt enne turgude avanemist korralikku eeltööd, et leida üles aktsiad, mis on ühel või teisel põhjusel kas analüütikute huviorbiidis või uudiste keskmes. Info otsimiseks kasutab ta kõikvõimalikke uudistekanaleid, vastavasisulisi jututubasid ja oma isiklikke kontakte. Mõnikord esineb turul nn. hype aktsiaid, mis mingil, teinekord seletamatul põhjusel, rallivad väga intensiivselt ja sellised on kindlasti momentum kaupleja maiuspalad. Lisaks eelnevale uurib ta ka optsioonide liikumisi, kas näiteks callides on tekkinud tavapärasest suurem käive, sest see on üks olulisemaid indikaatoreid viitamaks, et suurem liikumine ülespoole leiab tõenäoliselt aset.
Turu avanemisel korrigeerib ta oma väljavalitud aktsiate nimekirja vastavalt nende käitumisele võrreldes turuga. Nimekirja jäävad aktsiad, mis liiguvad turule vastassuunas ja on ilmselgelt mõjutatud välistest teguritest.
Tegemist on äärmiselt riskantse kauplemismeetodiga ja igaüks peaks tähelepanu pöörama järgnevatele lõksudele, millesse võib momentum kauplemist harrastades sattuda:
• Tehingusse minnakse liiga kiiresti, enne kui momentum liikumine on tegelikku kinnitust leidnud.
• Positsioonist väljutakse liiga hilja, kui liikumine on juba ära toimunud.
• Ei märgata trendi muutust või jäetakse tähelepanuta uudised, mis mõjutavad kaubeldavat aktsiat.
• Positsioon jäetakse lahti üleöö, mis suurendab momentum kauplemisstiili puhul riski mitmekordselt. Järgmisel päeval võivad turul valitseda juba hoopis teised meeleolud ja liikumised ning hinnad on juba hoopis teisest puust.
• Distsipliini puudumine ja liiga aeglane reageerimine kahjumis positsiooni sulgemisel võib lõppeda väga ränga kaotusega.
Loomulikult toimib momentumi kauplemine ka pikemas horisondis. Turul leidub alati aktsiaid ning sektoreid, mis on mitmekuulistes tõusutrendides ning see on see, mis antud tüüpi kauplejaid tõmbab. Mõnikord võib nende kauplejate ostusurve aktsiad väga kõrgele ajada, sest iga ülespoole liikumine toob sisse aina uusi momentumi jahtijaid. Mingil hetkel trend aga murdub ning siis võivad allapoole liikumised väga kiired ja armutud olla.
Tehniline kauplemine (Technical trading)
Tehniline kauplemine on vast kõige tuttavam kauplemismeetod. Internet on täis tuhandeid lehekülgi, mis pakuvad umbes sama palju tehnilisi indikaatoreid, ennustamaks ette aktsia liikumist tulevikus. Kuid tehnilise kauplemise puhul on ilmselt kõige keerulisem välja valida just see õige indikaator, mis sobiks hetke olukorraga ja võtab arvesse veel kümneid erinevaid nüansse, mis aktsia käitumist võivad mõjutada.
Tehnilised kauplejad ei oska ette ennustada väga hästi täpset aega, millal trendimuutus teatud aktsias võiks aset leida, kuid pikemaajalise suuna võib õigesti valitud indikaator kätte näidata küll.
Nagu öeldud, on kasutusel mitmeid erinevaid indikaatoreid, kuid toon siinkohal ära ainult mõned olulisemad.
• Relative Strenght Index (RSI)
RSI-ga mõõdetakse aktsia hiljutist käitumist ja seostatakse seda siis aktsia ajaloolise tugevusega ning võrreldakse omavahel.
• Trading ranges (kauplemisvahemikud)
Seeria aktsia kõrgemaid, madalamaid ja sulgemishindu, mis omakorda asetatakse kindla ajahorisondiga graafikule ning seejärel joonistatakse vastavalt vastupanu- ja toetusjooned.
• Pattern analysis (mustrianalüüs)
Ilmselt kõige kergemini arusaadav, kuna jälgib erinevate mustrite tekkimist hinnagraafikutel. Paljud neist mutritest tunduvad töötavat aga peab mainima, et põhjalik statistiline analüüs on kummutanud nende mustrite põhjal rahateenimise võimalikkuse. Siiski jälgivad paljud kauplejad neid mustreid ja see aitab mõnikord kaasa nende töötamisele.
• Trend analysis (trendianalüüs)
Süsteem, mille abil otsitakse aktsiate pika- ja lühiajalisi trende. Öeldakse, et tegemist on tehnilise analüüsi ühe kõige paremini töötava vormiga. Tihti on aga tavakauplejatel raske tõusvaid aktsiaid osta ning nii pikalt hoida kui vaja. Kasumid võetakse liiga kiiresti ning kahjumeid ei realiseerita. See muudab kasumi teenimise juba eos negatiivse tõenäosusega sündmuseks.
Fundamentaalne kauplemine (Flow trading)
Fundamentaalset kauplemisstiili kasutav kaupleja keskendub peamiselt ettevõtete majandustegevust puudutavatele uudistele. Nimetatud stiil on tihti kasutusel pikaajaliste investorite hulgas, kuid ka lühiajalisel kauplemisel väga edukalt rakendatav.
Kaks kõige olulisemat fundamentaalset faktorit, mida kauplejad jälgivad on ettevõtete kvartalitulemused ja analüütikute kommentaarid. Vastavalt uudisele leitakse enda kogemustele ja teadmistele tuginedes kauplemiseelis ning selle põhjal võetakse ka positsioon. Kuna eelpool nimetatud faktoreid jälgivad kümned tuhanded investorid ja kauplejad kogu maailmas, siis on enda jaoks eelise leidmine päris keeruline ülesanne.
Tulemuste puhul on kõige olulisem aeg nö eeltulemused, millal ettevõte teatab, kas firma tõenäoliselt vastab või ületab ootusi või siis jäävad tulemused ootustele alla ja firma annab negatiivse kasumihoiatuse (earnings warning). Taolised teadaanded tekitavad aktsias alati äkilisi liikumisi, mida kaupleja üritab ka ära kasutada.
Samamoodi pakuvad analüütikute reitingumuutused lühiajaliselt väga häid kauplemisvõimalusi, kus kasumit teenib kaupleja, kes on kursis aktsia suhtes valitseva üldise meeleolu ja olukorraga.
Ühinemised ja ülevõtmised on samuti fundamentaalset kauplemisstiili harrastava kaupleja huviorbiidis. Aktsiad võivad ülevõtu spekulatsioonide peale teha väga võimsaid liikumisi, kuid siinkohal peaks olema kaupleja turust ühe sammu võrra ees, sest tihtipeale kuulujutud ongi ainult kuulujutud ja tegelikkuses ülevõtmist ei toimu. Samuti on reaalsete ühinemiste kohta eelinfot väga raske hankida, sest taolised tehingud hoitakse enne avalikku teadaannet range saladuskatte all.
Seda tüüpi kauplemist oleme puudutanud oma intervjuus Notable Callsiga (link)
Swing trading
Swing kauplemisstiil on osaliselt sarnane fundamentaalsele kauplemisele. Swing kauplejad hoiavad oma positsioone kauem kui üks päev ning üldjuhul on ajaperiood ühest nädalast kuni mõne kuuni. Nad lähtuvad oma positsiooni võtmisel samuti ettevõtte kohta avaldatud uudisest ja kuna uudis võib aktsia hinda kujundada ja mõjutada mitmeid nädalaid, siis sõltuvalt hinnaliikumisest sulgetakse ka positsioon.
Swing kauplemismeetodi puhul on kõige olulisem välja valida õige aktsia ja õige turg. Swing kauplejad kasutavad eelkõige enimkaubeldavaid aktsiaid. Parim turg on swing kauplemise jaoks nii öelda paigalseisev turg, sest siis leidub kaupleja jaoks mitmeid lühiajalisi võimalusi ühte aktsiat kaubelda, kuna aktsia jääb koridori liikuma.
Nagu näha, pakub turg kauplemiseks mitmeid erinevaid mooduseid. Kõik, kes huvituvad kaupleja elukutsest peaksid alustuseks leidma enda jaoks kõige sobivaima stiili ja seejärel avaneb teile finantsturgude võluv maailm, mis pakub rohkesti põnevust, väljakutseid ja mõttetööd. Kindlasti ei ole kauplemise töö kergete killast, kuid ei saa mainimata jätta, et ka tasu on pingutuste vääriline.
Kasutatud allikas:
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
