Mees nimega Steven Cohen on tuttav ilmselt igaühele, kes on kauplemisega vähegi kokku puutunud. Lisaks sellele, et härra Cohen on edukas oma SAC Capital Advisors nimelise hedge-fondi juhtimisel, on tegemist ka äärmiselt koloriitse isiksusega.Kuigi Cohen ei armasta eriti avalikkuse tähelepanu, õnnestus Bloombergi ajakirjanikel siiski tema ellu põgus pilk heita ja allpool toon teieni ka kokkuvõtva ülevaate sellest, mida huvitavat välja selgitati.
Eelmisel nädalal avaldati Business Week`i veebilehel Katherine Burtoni ja Anthony Effingeri poolt kirjutatud artikkel fondijuht Steven Cohenist, kelle kohta on ilmselt liikvel kõige rohkem legende ja kuulujutte ning kelle tegemisi on alati saatnud teatud salapära. Cohen alustas oma kauplemiskarjääri 1978. aastal, kui ta sai Wall Streetil tööd nooremkauplejana firmas nimega Gruntal&Co. Olles kauplejana läbi teinud hiilgava arengu, otsustas ta 1992. aastal alustada oma äriga ning nii sündis SAC Capital.
Jaanuari lõpus korraldas Steven Cohen ühes Florida golfiklubis ürituse, kuhu olid kutsutud mõnikümmend SAC Capitali investorit ja mõned tulevikupotentsiaaliga külalised. Artikli autorite sõnul oli taoline üritus Coheni puhul väga ebatavaline, sest mees veedab enamuse oma aja Stamfordis, kus asub tema 180liikmeline trading floor, aktsiaid kaubeldes. Cohen ja tema sada portfellihaldurit ostavad ja müüvad 100 miljonit aktsiat päevas, mis on 1% kõigist USA aktsiaturgudel kaubeldavatest aktsiatest.
Samas kaks aastat tagasi puudus Cohenil vajadus oma investoritele taolisi golfiüritusi korraldada. Ta lasi oma tulemustel – keskmine aastatootlus 30% ja seda 18 aastat järjest – rääkida enda eest. Cohen on muutumas sotsiaalsemaks, kuna ta näeb selles võimalust kasvada ja ka päästa uppuvat hedge -fondi äri. Kaks aastat tagasi haldas SAC Capital $16miljardit ja nüüd on sellest järele jäänud $12 miljardit.
2008. aastal oli sunnitud SAC Capital vastu võtma 19%lise kahjumi, mis oli nende jaoks kõigi aegade esimene. Majanduslangus ja selle tulemusel investorite seas tekkinud paanika saatis viimsele teekonnale 2300 hedge-fondi. Cohen, kes on üks ellujääjatest, üritab koguda raha ja õpetada välja uusi spetsialiste, et tema fond jätkaks tegevust ka siis, kui tema ühel päeval pensionile läheb. Lisaks sellele ei tolereeri investorid peale Madoffi skandaali enam SAC Capitali ümbritsevat salapära ja seegi asjaolu sunnib Cohenit olema tavapärasest avatum.
Artiklis kirjutatakse, et kuigi Steven Cohen on täna märksa sotsiaalsem ning külastab mitmeid erinevaid üritusi, siis valdava osa ajast teeb ta siiski seda, mis tuleb tal kõige paremini välja. Ta kaupleb. Tema panused moodustavad 10% fondi kasumist, mis on kümne aasta tagusest tasemest langenud tervelt 50%. Cohen lubas ajakirjanikul küll külastada oma kontorit Stamfordis, kuid siiski keeldus antud artiklile omapoolseid kommentaare andmast.
Tema koht on trading floori keskel ja kuna talle ei meeldi lärm, siis telefonid tema kontoris ei helise vaid vilguvad. Ta eelistab fliisi ja teksaseid ülikonnale ja näeb seetõttu välja pigem nagu maksuametnik, kui kauplemistitaan, kes juhib $12 miljardi suurust fondi. Trading floori lähedal ripuvad seinal mõned kallihinnalised maalid, mis on pärit Coheni muljetavaldavast kunstikogust, kuhu kuuluvad teiste hulgas ka Vincent Van Goghi, Pablo Picasso ja Andy Warholi teosed.
Cohen hoiab kauplemispõrandal suhteliselt madalat temperatuuri (21 kraadi), veendumaks, et keegi tukkuma ei jääks. Kui portfellihaldur või analüütik ei oska vastata aktsiat puudutavale küsimusele, siis Cohen tavaliselt plahvatab: „ Kas sa üldse tead, kuidas seda kuradi tööd teha?!“. Praeguste ja endiste töötajate sõnul pidi taoline terav kõneviis olema tema puhul üsna tavaline. Portfellihaldurid, kas teenivad raha või nad lastakse lahti. Tavaliselt peavad nad vastu neli aastat.
Paari aasta tagune 19%line kahjum ei olnud midagi erakordset, sest just nii suur oli kõigi hedge-fondide keskmine kahjum, kuid see number oleks võinud olla Coheni jaoks märksa suurem. Mõned kuud enne seda, kui Lehman Brothers pankrotti läks, nägi Cohen ette, et asjad hakkavad krediiditurul hapuks minema ja müüs $7,5 miljardi eest maha võlakirju, mis olid peamiselt väljastatud pankade ja finantsinstitutsioonide poolt.
Cohen on viimasel ajal aktiivselt tegelenud raha kogumisega, reisides ringi ja otsides uusi investoreid. Kuuldavasti pidi Cohen jahtima ka Goldman Sachsi kliente. Möödunud aasta viimase kuue kuu jooksul on investorid toonud SAC Capitali $1,3 miljardit ehk 10% $15 miljardist, mida on kõik teised hedge-fondid suutnud sama perioodi vältel kokku korjata. Investorid on nõus oma raha SACi paigutama vaatamata sellele, et Cohen korjab võrreldes teistega märksa kõrgemat teenustasu - 3% haldustasu ja koguni 50% kasumist. Enamus fonde võtab vastavalt 2% haldustasu ja 20% kasumist.
Raha voolab fondi sisse isegi vaatamata sellele, et SACi nimi kerkis üles seoses Galleoni uurimisega. Nimetatud uurimine sai alguse juba 2007. aastal, kui justiitsministeerium kasutas siseinfo kasutamise juhtumi uurimisel esimest korda telefonide pealtkuulamisvõimalust ja salvestas telefonivestlusi, mis viisid Galleoni asutaja Raj Rajaratnami ja viie teise asjaga seotud isiku arreteerimiseni.
Kaks inimest, kes on samuti uurimise all Galleoni juhtumis, on ka seotud SAC Capitaliga. Üks neist on Richard C.B. Lee, kes töötas SACis aastatel 1999-2004 ja teine on portfellihaldur Richard Grodin, kes lahkus SACst 2004. aastal ja võttis ka Lee endaga kaasa.
Lisaks eelnevale on USA finantsjärelvalve (SEC) huviorbiiti sattunud veel üks endine SACi töötaja. Analüütik Jonathan Hollander oli seotud teise siseinfo juhtumiga samal ajal, kui ta töötas SAC Capitalis. Möödunud aasta jaanuaris esitas SEC süüdistuse Ramesh Chakrapani vastu, kes tookord töötas Blackstone Group LPs juhatajana. Süüdistuse järgi ütles jaanuaris 2006 Chakrapani teatud isikule (keda uurimises nimetatakse Tunnistajaks nr. 1), et kaubamajade kett Albertsons ostetakse ära. Nädal aega hiljem kinnitati ülesostmine ka ametlikult. Tunnistaja nr. 1 teenis saadud infot kasutades $3,5 miljonit oma tööandjale ja väidetavalt seisab Tunnistaja nr. 1 nime taga just Jonathan Hollander. Ei Hollander ega ka SAC pole seoses Chakrapani juhtumiga süüdistust saanud.
Inimesed, kes on SACis töötanud, ütlevad, et nad pole kunagi täheldanud ühtegi märki või jälge sellest, et kauplemisel oleks kasutatud siseinfot. Endiste töötajate sõnul pole Cohenil hea tootluse saavutamiseks siseinfot vaja. Nende arvates on SACi jaoks töötamine nagu töötamine New York Yankees’i heaks – tiim, mis alati võidab ja kõik, kes pole fännid, vihkavad.
SAC on võtnud kasutusele väga ranged meetmed, vältimaks siseinfo kasutamist töötajate poolt. Coheni 800st inimesest koosnevas meeskonnas tegelevad 20 töötajat juriidiliste küsimustega ja muuhulgas jälgivad ning uurivad suhtlusprogrammides ja e-mailides vahetatud infot, kaasaarvatud ka Coheni enda kirjavahetust.
Coheni kõige agressiivsem süüdistaja on olnud hoopis tema endine naine Patricia. Ta kaebas detsembris Coheni kohtusse, süüdistades teda lahutuse käigus antud vale info andmises oma varanduse suuruse kohta ja selle alusel olevat ta vähendanud oma naisele tehtud makseid. Patricia ja Steven Cohen olid abielus kümme aastat ja neil on kaks last. Lisaks eelnevale on Patricia süüdistuses ära toonud ka jutuajamise, mis leidis aset 1986. aastal, kui Cohen töötas veel Gruntal&Co-s kauplejana. Tookord ütles ta oma naisele, et ta on saanud siseinfot RCA ülevõtmise kohta General Electricu poolt. Patricia küsimuse peale, et kas sellisel teel saadud info põhjal kauplemine pole ebaseaduslik, vastas Cohen, et infoallikas oli ta endine klassivend ja info tuli läbi ühise sõbra ning seega pole tegemist otseselt siseinfoga.
Jaanuari keskel võttis Patricia oma süüdistuse tagasi ja vahetas advokaate ning lubas Coheni vastu uue süüdistuse esitada. Veebruari lõpuks ta seda veel teinud polnud.
Steven Cohen on endisele naisele magusaks sihtmärgiks. Umbes pool SACi hallatavast $12 miljardist kuulub Cohenile või tema töötajatele, võttes aluseks 2009. aastal investoritele saadetud dokumendi. Tal on kuue hektari suurune mõis Greenwichis ja hinnalistest ning haruldastest maalidest koosnev kunstikogu. Möödunud aasta aprillis pani ta 20 maali, mis on väikene osa tema kogust, New Yorgis näitusel välja - eksperdid hindasid nende maalide väärtuseks $450 miljonit.
Cohen hakkas aktsiaturgude vastu huvi tundma juba 13aastaselt. Ta treenis pidevalt oma lindilt lugemisoskust ja ta oli võimeline ette ennustama aktsia liikumissuunda ainult kaubeldava käibe ja aktsiaorderite muutuse põhjal.
Pärast Gruntal&Co-st lahkumist asutas ta SAC Capitali. Peale Coheni oli SACis veel üheksa inimest ja fondi suuruseks oli alguses $25 miljonit, kus osa raha tuli investoritelt ja pool sellest summast Cohenilt endalt. Äsja asutatud firma kauples üldiselt ainult suurte ettevõtete aktsiaid nagu 3M, Merck ja General Electric. Kuna tegemist oli nüüd oma rahaga, muutis see tiimi liikmed väga ettevaatlikuks. SACi ühe kaasasutaja, Cherniacki, sõnul muutis selline suhtumine Steveni kannatamatuks. Ta torkis teisi tagant ja küsis, miks kardavad nad oma rahaga kaubeldes riske võtta. Meeskond võttis Coheni märkust kuulda ja augustis 1992, mis oli esimene kuu, tuli tootluseks juba 3,41%. Fondil ei olnud kuni 1994. aasta detsembrini mitte ühtegi miinuses kuud. Firma aruannete põhjal oli detsembris tootlus -0,02%.
Kuid Coheni parimad aastad olid veel ees. 1999. aastal, kui internetimull oli oma tipus, panustas firma tehnoloogiasektorile, mille tulemuseks oli 69,7%ne tootlus. Aasta hiljem muutis Cohen suunda ja ennustas, et tehnoloogiasektor kukub ja tulemuseks oli 71,8% tootlust.
Endiste ja praeguste töötajate sõnul pole Coheni juures kaubeldes oluline, kas aktsia on kallis või odav. Oluline on katalüsaator, mis aktsia liikuma paneks. Cohen võtab kauplemisideid vastu kõigilt oma töötajatelt. Saada „Steviele“ oma idee, mis töötab ja sa saad eraldi preemiat. Ka töötajatel omavahel on SACis käimas kõva konkureerimine, sest mitu tiimi võivad katta ühte ja sama sektorit. Näiteks katavad SACis kolmteist tiimi tervishoiusektorit ja üksteist tiimi tehnoloogiasektorit. Iga tiim haldab $300-$500 miljoni suurust portfelli. Portfellihalduritele on lepingus „down and out“ punktid, mis sätestavad, et kui kaotad 5% varadest, siis võib SAC ära võtta poole allesjäänust ja kui kaotad 10%, siis võib järgneda vallandamisteade.
Töötajate arvates põhineb Coheni edu sellel, et ta oskab õigel ajal kahjumid lukku panna, kui olukord hakkab halvaks minema. Investorite arvates on Cohenil aga eriline võime reageerida kiiresti muutuvatele oludele. Investorid ei hooli Coheni keerulisest iseloomust, kuniks ta jätkab 30% tootlustega. Nende suurim hirm on, et Cohen läheb pensionile.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
