1989. aastast on keskpangad müünud kulda rohkem, kui nad on seda sisse ostnud. Kuid 2009. aasta viimasel kolmel kvartalil osakaalud muutusid, mis aitas ühe tegurina kullal detsembris uue rekordhinna saavutada. Untsi mõningane nõrkus jaanuaris ja veebruaris peegeldab investorite pettumust, et mullustele ostudele pole tänavu lisa tulnud. Keskpankade suurenenud kullahimu võib esindada muutust üldises strateegias, mistõttu loetakse valuutareservide diversifitseerimist kollase väärismetalli edasise hinnakujunemise üheks olulisimaks mõjuteguriks. Eelmise aasta sügisel müüs IMF India keskpangale 200 tonni kulda ning sujuvalt väiksemaid koguseid ka Sri Lankale ja Mauritiusele, mis aitas väärismetalli untsi hinda 1226 dollarini kergitada.
Keskpankade ootamatu ostuhuvi sütitas hulga spekulatsioone, et Aasia rahapoliitika koordineerijad jätkavad oma suhteliselt madala kulla osakaalu suurendamist ja nõrga dollari vastu hedgimist. Kuid vastupidiselt ootustele, on antud maastik täiendavate ostude osas võrdlemisi vaikseks jäänud, kuna tugevnenud dollari tõttu on paralleelselt kahanenud ka vajadus dollaririskide vähendamiseks.
Sestap muutis ülemöödunud nädala uudis, et IMF plaanib mullu väljakuulutatud kulla müügikogusest (13% Rahvusvahelise Valuutafondi koguvarust) järelejäänud 191.3 tonni peagi letile panna, investorid rahutuks, sest keskpankade ostuhuvi ei pruugi enam nõnda suur olla. Kuna pakkumisele pandav kogus müüakse avatud turul, võib täiendavalt spekuleerida, et IMF pole suutnud leida ostjat, kes oleks olnud nõus turuväliselt antud kogust soetama.
Hiina on olnud potentsiaalsete ostjate nimekirjas juba pikemat aega. Veebruaris avaldatud USA võlakirjaturu statistika tõi välja fakti, et teist kuud järjest oli Hiina USA võlakirjade netomüüja. Osad analüütikud usuvad, et selle taga võib olla soov paigutada oma varasid mujale, muuhulgas ka kulda. Teised lükkavad teesi ümber, kuna esiteks on Hiina ametnikud öelnud, et untsi praegune turuhind on nende jaoks liiga kõrge ja teiseks võidakse diversifitseerimisel eelistada pigem enda kaevandatud kulda.
Erinevalt Hiinast ei ole Indial võimalik kulla varusid läbi kodumaise toodangu tõsta ning kiires kasvufaasis oleva riigi puhul võib reservide rekalibreerimine ANZ analüütiku Mark Pervani hinnangul olla taas päevakorras, vaatamata sellele, et eelmise aasta oktoobris sai juba suur kogus ostetud. India keskpanga ametnike sõnul jälgivad nad kullaturgu väga kiivalt ning on valmis turuhinnaga ostma. Tegelikkuses kohandatakse reserve ümber regulaarselt, ent arvestades teema tundlikkust, pole ükski keskpanga töötaja valmis ametlikult seda kinnitama.
Veebruari keskpaigas oli India kullavaru väärt 18.1 miljardit dollarit, moodustades 6.46% kogureservist. Enne IMFi ostu küündis osalus kõigest 3.8%ni. Vaatamata 266 protsendipunktisele suurenemisele, ei ulatu number keskpankade globaalsele keskmisele lähedalegi (24.5%). Ja isegi kui me jätame välja Euroopa ning Ameerika Ühendriigid, jääb India keskpanga kullavaru osakaal kogureservist ikkagi kaks korda väiksemaks.
Allikas: Deutsche Bank
Arvestades eeskätt just Aasia keskpankade potentsiaalset ostujõudu, ei saa viimaste suurenenud tähtsust kulla nõudluse osas ignoreerida. USA dollari väärtust ümbritsev ebakindlus ning selle väga mastaapne osakaal riikide välisvaluutareservides on ajendanud keskpankasid diversifitseerima dollaripositsioone, mida osaliselt peegeldab kullavarade hoogustunud akumuleerimine läinud aasta teisel poolel. Kuigi mitmed rahapoliitika teostajad on vihjanud, et kollast väärismetalli soovitakse juurde osta, ei taheta seda väga meelsasti teha ajaloolise kõrgtaseme lähedal püsiva hinna tõttu. Seega on tõenäoline, et keskpangad ajastavad oma ostusid nõrkushetkedele, mõjudes kullaturul hinna võimaliku kukkumise korral piirava jõuna.
Kulla hinna liikumine viimase aasta jooksul (USD)
Allikas: Bloomberg
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
