Vaatamata makromajandusliku pildi paranemisele ning tugevale aktsiaturgude rallile leiab WSJi uuring, et individuaalsed investorid suhtuvad USA aktsiatesse praegusel ajal sama suure skepsisega nagu mullu märtsis, mil turud üle kümne aasta sügavaimat põhja kraapisid. Eelmisel aastal võtsid investorid USA aktsiafondidest välja 53 miljardit dollarit ning trendimuutuseta on möödunud ka tänavu esimesed kuud, mil Investment Company Institute’i andmetel voolas USA aktsiapõhistest mutual fund’idest (äriühingutüüpi investeerimisfondid) välja 4.6 miljardit dollarit (andmed ei hõlma börsil kaubeldavaid fonde). Suuremas soosingus on samal ajal olnud arenevate turgude aktsiad, mille põhistesse fondidesse eelmisel aastal liikunud 65 miljardi dollarilisele summale on viimase kolme kuu jooksul juurde lisatud 2 miljardit dollarit.
Karuturu põhjade lähedal on investorite sentiment kõige negatiivsem, ent kui toimub pööre, mille jalad tunduvad piisavalt hästi kandvat, toob harilikult uue pullituru algus täiendavat kapitali juurde. 2003.a märtsis, kui aktsiad põhjade juurest kerkima hakkasid, lisasid investorid ühe aasta jooksul aktsiafondidesse 152 miljardit dollarit ning sissevool kestis ühes ralli jätkudes.
Erinevalt varasematest karuturu käitumistest, ärritab investorite meelelaadi seekord riigi finantside, kinnisvarasektori ja üleüldise
majanduse ebakindel seis. Mitmete küsimuste osas valitseb USAs suur teadmatus. Nii näiteks pole inimesed kindlad tulu- ja dividendide maksu edasises saatuses, muret tuntakse tervishoiureformi suure kulu pärast.
Rallile katalüsaatorit otsides on investorite tähelepanu makromajanduslike numbrite kõrval paralleelselt ka ettevõtete majandustulemustel püsinud. Kõigi eelnevate kvartalitulemuste najal liikus turg kõrgemal ning tugevalt ületasid ootusi ka neljanda kvartali raportid. Käesoleva aasta alguses väitis Deutsche Banki strateeg Binky Chandha, et järjekordne tugev kvartal võiks investorite hirmu USA aktsiate osas hajutada, kuid seda teesi on mõnevõrra rikkunud muud negatiivsed sündmused, sealhulgas Kreeka võlaprobleemid, laenuturu jahutamine Hiinas ja sündmused Washingtonis.
Nagu kõrvalolevalt graafikult võib täheldada, on investorid pidanud targemaks otsida kaitset arenevatelt turgudelt, kus liikumine jääb harilikult küll volatiilsemaks, kuid suuremat ahvatlust pakuvad pikaajalised kasvuperspektiivid ja majanduse kiirem taastumine. Alternatiivse valikuna kasutati Ühendriikides lihtsalt turvalisemaid instrumente, sest kui aktsiafondidest voolas mullu raha välja siis kõrge tootlusega USA võlakirjafondidesse liikus eelmisel aastal sisse 21 miljardit dollarit.
Nüüd, kui Föderaalreserv muutub erakordsete likviidsusmeetmete vähendamise teemal järjest tõsisemaks, võib siin taga ühtlasi peituda motivaator, mis sunnib vähendama positsioone võlakirjades ning suurendama aktsiates. Võlakirjainvestoritele mõjub intressimäärade tõstmine negatiivselt ning ka aktsiaturgude ja intresside vahel on ajalooline korrelatsioon negatiivne olnud, kuid praeguse turu tingimustes võib laenumäära tõstmine mõjuda aktsiainvestoritele pigem julgustavalt, arvestades selle taga peituvat usku deflatsiooniohu vähenemisse ja USA majanduse jätkuvasse tugevnemisse.
Föderaalreservi otsuse lähenedes on esile kerkimas vihjed, mis kinnitavad, et karmikäelisema monetaarpoliitika ootuses võib olla vähenemas ka USA aktsiate vastumeelsus. EPFR Global andmetel voolas veebruari keskpaigas Ühendriikide aktsiaturgudele fondide kaudu 5 miljardit dollarit uut raha, enne kui seda kuu lõpus jälle pisut eemaldama hakati. (Mäletatavasti tõstis FED 18. veebruaril pankadele mõeldud laenumäära.) Samal ajal aga liikus kõrgema tootlusega võlakirjafondidest välja 1.7 miljardit dollarit. Varahaldajate sõnul vaatavad investorid USA aktsiaturgude suunas üha rohkem, kuid pikaajaliste makrohirmude tõttu kujuneb tagasitulek ilmselt aeglaseks.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
