Ameeriklasi on tihti kritiseeritud liigses tarbimises. Hea näide on autotööstus, kus USA valitsus üritab kõigest väest nõudlust tekitada, kuigi 20% majapidamistest omavad juba kolme autot. Kriitika USA suurusehullustuse puhul on tihti küll ülepaisutatud, kuid säästmise eest ameeriklastel pääsu pole.
USA majandust on pikalt iseloomustanud kõrge eratarbimise osakaal majanduses. Kokku moodustavad tarbijate kulutused kaupadele ja teenustele 70%-i SKPst. Võrdluseks on näiteks OECD riikide keskmine eratarbimise osakaal 55% SKPst. Madala tarbimise poolest on tuntud eelkõige Aasia riigid – nt Hiinas moodustab eratarbimine kõigest 35%-i SKPst.
Morgan Stanley Aasia allüksuse juht Stephen Roach arvab, et USA eratarbimise osakaal on 70%-i juures tipu saavutanud. Eelmise tõusutsükli ajal tõstis ameeriklaste tarbimist odav laenuraha ja mull erinevates varaklassides, mis tekitas tunde suuremast jõukusest. Jätkusuutliku tõusutsükli korral peaks aga tarbimist tõstma eelkõige tootlikkuse ja reaalpalkade korralik kasv. Rekordiline võlakoormus, kõrge tööpuudus ja hinnalangus erinevates varaklassides peaks Roachi hinnangul eratarbimise osakaalus SKPst vähendama 56% peale. Umbes sellisel tasemel on see näiteks Jaapanis.
Citigroupi hinnangul pööratakse USA tarbimise puhul liiga vähe tähelepanu tõsiasjale, et ilma tervishoiukulutusteta moodustabki eratarbimise SKPst "kõigest" 56%. USA eratarbimise osakaalu on viimastel kümnenditel suurendanud just tervishoiukulutused, mis muudes OECD riikides on jäänud eelkõige riigi kanda (USAs on avaliku sektori roll väiksem).
Samuti võimendavad Citigroupi hinnangul paljud USA tarbimist viimase buumi ajal. Kui võrrelda ameeriklaste kasutatavaid sissetulekuid ja väljaminekuid 2002-2007 aastatel, siis ületas esimene alati teist. Kokku suutsid ameeriklased kinnisvarabuumi ajal antud numbrite järgi säästa 3.4 triljonit.
Allikas: Citigroup
Samas on selge, et ameeriklased ei jätnud buumiaastatel kasutamata odava krediidi võimalust ja nende laenukoormus on väga suur. BofA Merrill Lynchi hinnangul on USA majapidamistel 14.1 triljoni dollari eest võlga, mis on võrdväärne USA aastase SKPga. Seetõttu on paratamatu, et ameeriklaste säästumäär peab püsima järgnevatel aastatel varasemast kõrgem. Selle aasta teises poole peaks tasapisi kaduma hakkama ka USA valitsuse ja Föderaalreservi erakordsed abiprogrammid, mis on kriisi ajal aidanud tarbimist toetada. Samas on USA jaepangad uute laenude väljastamisel jätkuvalt konservatiivsed.
Allikas: BEA
Globaalse majanduskasvu säilitamise jaoks on oluline, kas kasvav sisetarbimine arenguriikides suudab kompenseerida USA tarbijate varasemast kõrgemat säästumäära. Suurimad lootused on pandud Aasiale, kus elab miljardeid inimesi, kelle sissetulekud pidevalt kasvavad. HSBC andmetel kulutavad Aasia (v.a Jaapan) tarbijad aastas kõigest 5.5 triljonit dollarit, mida ei anna võrrelda 17.6 triljoniga, mis kulutatakse USAs ja Euroopas. Positiivne on aga Aasia võimas kasvutempo. HSBC hinnangul tarbivad ainuüksi hiinlased sellel aastal 125 miljardi dollari eest rohkem erinevaid kaupu ja teenuseid. Ülejäänud Aasia (v.a Jaapan) riikides peaks ostukorv sellel aastal suurenema veel 40 miljardi dollari võrra. Samal ajal ootab HSBC sellel aastal USAs ja Euroopas ca 100 miljardi dollari eest tarbimise vähenemist, mistõttu peaks netoefekt 2010. aastal olema tarbimise jaoks positiivne.
Mikk Taras
Tweet
