Nüüd, kui toornafta barrel on jõudnud hiilida 86 dollarini, küsivad ilmselt paljud, kas me mitte ei läbinud sarnast, usutavasti just spekulantide ostujõul põhinevat hinnatõusu alles hiljuti, mis barreli 147 dollarini upitas ning seejärel nõudluse purustas.Pärast seda, kui toornafta rohkem kui aasta tagasi ühes majandusega 34 dollarile kukkus, kulus kõigest mõni kuu, et hind jälle kaks korda kõrgemal tasemel oleks. Kuid alates augustist on energiaturul sündinud midagi märkimisväärset, sest toornafta jäi ligi pooleks aastaks kauplema üsna kitsasse koridori, s.o 68 dollari ja 84 vahele. Harvardi professor Kenneth S. Rogoff loeb seda magusaks kohaks, kuna hind pole siis piisavalt madal, et taastuvenergia nõudlust kahjustada või naftat eksportivate riikide jaoks fiskaalseid raskusi tekitada ja samas ka mitte liiga kõrge, et Aafrika riike suuremasse vaesusesse tõugata ning globaalse majanduse taastumist rööbastelt maha lükata.
Aprilli esimesed päevad on toonud aga turule täiendavat ostuhuvi, mis on aidanud lükata toornafta barreli üle 86 dollari, märkides sellega 18 kuu kõrgeimat taset. Fundamentaalsete näitajate põhjal on seda tõusu raske seletada, sest kui USA mootorsõidukite omanikud ja ettevõtted tarbisid eelmisel aastal 18.69 miljonit barrelit petrooleumitooteid päevas, siis tänavu peaks see näitaja kasvama üsna marginaalselt 18.89 miljoni barrelini. Selgelt vähem 2005. aastal saavutatud tipust, mil päevas kulus 20.80 miljonit barrelit petrooleumiprodukte.
Lisaks näitas USA valitsuse hiljutine raport, et märtsi keskpaigas opereerisid riigi rafineerijad 81.1%lise tootmisvõimsuse juures, valmistades 8 gallonit kütust iga 10 galloni kohta, mida nad oleksid tegelikkuses võimelised tootma. Seega pole kindlasti tegu pakkumise puudujäägiga, vaid pigem viitab see jätkuvalt nõrgapoolsele nõudlusele.
Paljud kirjutavad nafta kallinemise spekulantide arvele, kelle panused tulenevad nii USA kui ka muu maailma majanduse kiirest taastumisest, kuna sellega paralleelselt peaks suurenema ka nafta nõudlus. Peamiseks katalüsaatoriks loetakse just Hiinat, mille nälg musta kulla järele moodustab Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) sõnul kolmandiku tänavusest globaalse nõudluse kasvust. Tänu viimasele tõstis IEA märtsi keskel selle aasta globaalse nõudluse prognoosi 70 000 barreli võrra 86.6 miljoni barrelini päevas, mis tähendaks 1.8%list kasvu võrreldes 2009. aastaga.
Allikas: Deutsche Bank
Bloombergis hiljuti esinenud energiasektori veterananalüütik Stephen Schork tõdes, et mitte miski ei takista investoritel taastuva nõudluse ootuses nafta hinnale panustamast ning peab väga tõenäoliseks naftabarreli kallinemist juuniks juba 110 dollarini. Aga ta tuletab meelde, et suurim naftatarbija on siiski USA kodanik (IEA andmetel on Ühendriikide nõudlus tänavu ca 18.7 miljonit barrelit päevas versus Hiina 9 miljonit barrelit päevas) ning kui musta kulla hind peaks jõudma üle saja dollari, tõuseb bensiinigallon tanklakettides tõenäoliselt 3.5 dollarini (hetkel 2.8 USD). Selles punktis aga kujuneb üsna tõenäoliseks olukord, kus mootorsõidukite omanikud hakkavad oma tarbimiseelistusi muutma.
Allikas: Deutsche Bank
Mäletatavasti põhjustas USAs üle nelja dollari jõudnud bensiin ühes retsessiooniga 2008. aastal mootorikütuse nõudluse suurima vähenemise alates 1950. aastast, mis tagajärjena langetas kütuse hinda kuue kuuga 60%, suurendas naftavarusid ning lõppkokkuvõttes juuris välja pikaaegse armastuse neljarattaliste kütuseõgijate vastu.
Toornafta liialt kõrge hinnataseme taga peituvatele ohtudele on tähelepanu juhtinud isegi Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) delegaadid, öeldes et pikemat aega üle 85 dollari püsiv nafta võib taastuva majanduse jaoks väga kahjulik olla. Kuigi OPEC pole alates 2008.a detsembrist oma ametlikku kvooti muutnud, ulatub väidetavalt liikmete tegelik päevane tootmismaht sellest tasemest sadade tuhandete barrelite võrra kõrgemale. Aga kui spekulandid järjepidevalt kõrgemaid hindasid jahivad, ei pruugi isegi see lisapakkumine turule mõju avaldada.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
