Poola on majanduskriisis esile kerkinud ainsa Euroopa Liidu liikmena, kes suutis eelmisel aastal majanduslangust vältida. Kuigi Poola on selle nimel loobunud euro kasutuselevõtust, kogub nende majanduskasv jõudsalt hoogu juurde.
Majanduskriisi haripunktis kartsid paljud Lääne-Euroopa riigid, et kahekohaliste numbritega kukkuvad Ida-Euroopa majandused ohustavad kogu regiooni stabiilsust. Paanika oli suur eelkõige Lääne-Euroopa pankade seas, kes laienesid buumiaastatel aktiivselt itta ja seadsid kriisi saabudes küsimärgi alla oma tegevuse nii kodus kui välismaal. Tänaseks on selge, et oodatud katastroofi Ida-Euroopas suudeti vältida ja tihti tuuakse Ida-Euroopa riikide kohanemisvõimet hoopis probleemides euroala ääreriikidele eeskujuks.
Majanduskasvu vaadates oli Ida-Euroopa staar eelmisel aastal vaieldamatult Poola, kes suutis ainsa Euroopa Liidu riigina kasvatada SKPd 1.7% võrra (seda küll kohalikus valuutas). Kuigi see on märgatavalt madalam rohkem kui 5% kasvust enne kriisi, on see võrreldes Euroopa Liidu eelmise aasta -4.2% majanduslangusega väga korralik tulemus.
Poola majandust aitas kriisi käigus suuresti kriisile eelnev käitumine. Poola eelarve puudujääk langes 2007. aastal 2% juurde SKPst, mis võimaldas valitsusel kriisi käigus seda suurendada ja majanduskasvu toetada. Stiimulite tõttu kasvas eelarve puudujääk eelmisel aastal 7% peale SKPst, kuid üsna tagasihoidliku võlakoormuse tõttu see suurt paanikat ei tekitanud. Nagu viimaste kuude arengud on näidanud, siis ei suutnud paanikat vältida näiteks Kreeka, kus valitsuse eelarve puudujääk on üle 12%-i SKPst ja valitsuse võlakoormus Poolast kordades suurem.
Samuti aitas Poolat buumiajal madal välisvaluutas võetud laenude osakaal erasektoris, mistõttu ei tekitanud zloti 40%-i odavnemine teiste valuutade suhtes laenuvõtjatele väga suuri raskusi. Küll aga aitas zloti odavnemise taastada Poola ettevõtete konkurentsivõime, mistõttu oli surve palkade kärbetele ja koondamistele väiksem.
Umbes 40 miljoni elanikuga Poola turul on sisetarbimise kasvu jaoks piisavalt ruumi. Poola majanduse potentsiaali ei jää märkamata ka välisinvestoritele, kes investeerisid eelmisel aastal Poolasse 8.4 miljardit eurot.
Sarnaselt Eestile on Poola majanduse jaoks järgmine oluline samm euro kasutuselevõtt. Selleks on vaja vähendada eelarve puudujääk vähemalt 3%-ni SKPst. Poola poliitikute hinnangul on see teostatav 2012. aastal, kui majandus kasvab praeguste prognooside järgi 4.5% 2011. aastal ja 4.2% 2012. aastal. Loomulikult on siin risk, et Poola valitsuse majanduskasvu ja eelarve tulude laekumise prognoosid on liiga optimistlikud. Samas on selge, et olukord Poola majanduses muutub üha paremaks ja iga päevaga liigutakse eurole pigem sammu võrra lähemale.
Poola aktsiaturg ei olnud eelmisel aastal kindlasti parim valik arenevate turgude seas. Kui näiteks Venemaa börsiindeks tõusis USA dollarites 129%, siis Poola börs kerkis dollarites kõigest 52%. Sellise tootlusega oldi arenevate turgude seas tagareas.
WSE WIG Index
Allikas: Bloomberg
Konsensuse hinnangul kasvavad Poola ettevõtete kasumid sellel aastal korraliku baasi tõttu 14.4% ja järgmisel aastal hoogustub kasv 21% peale. Antud kasumiprognooside järgi kauplevad Poola aktsiad 13.5x hinna ja oodatava 2010. a kasumi juures. Ida-Euroopa kontekstis pole tegu kindlasti väga odava valuatsiooniga, kuid tugeva majanduskasvu taustal on üsna suur võimalus, et konsensuse kasumiprognoosid jäävad liiga tagasihoidlikuks ja Poola ettevõtted pakuvad käesoleval aastal investoritele pigem positiivseid üllatusi.
Mikk Taras
Tweet
