Eelmisel aastal suutsid pangad valitsuse laenude ja tagatiste abil katastroofi vältida. Riigi abi töötas edukalt, paljud pangad teenivad taas hiiglaslikke kasumeid, kuid poliitikute soov sektorit reformida ei ole kuhugi kadunud.USA pankade päästmine kriisi haripunktis on olnud siiani väga edukaks. Esmaspäeval kirjutas WSJ, et riigi abiga päästetud finantsasutused, kes nägid alles mõni kuu tagasi välja nagu zombid, tunduvad täna võimelised maksumaksjatele raha tagasi maksma. Seetõttu on pankade päästmisega seotud kulud kõigest väike osa algselt plaanitust. Näiteks USA rahandusministeeriumi hinnangul läheb pankrotti minemiseks liiga suurte finantsasutuste päästmine maksma ca $89 miljardit. Aasta tagasi prognoosis valitsus, et abiprogramm läheb maksma rohkem kui veerand triljonit dollarit.
Pankadele on suuresti kasuks tulnud finantsturgude stabiliseerumine ja hindade kiire taastumine erinevates riskantsetes varaklassides, mis aitas paljudel pankadel eelmisel aastal teenida rekordilisi kasumeid. Finantsasutused peaks ka hetkel algaval 1Q10 tulemuste hooajal raporteerima rohkem kui 200% kasumikasvust võrreldes eelmise aastaga, mis on vaieldamatult sektorite lõikes suurim kasv. Järgnevalt graafikult on näha, et erinevalt teistest sektoritest on USA finantssektori kasumid juba praegu 2006/2007 aasta tippude lähedal:
USA finantssektori kasumid vs muud sektorid
Allikas: Deutsche Bank
Eelnev graafik kinnitab, et USA valitsus on finantssektori reguleerimise asemel aidanud taastada mõne aasta taguse keskkonna, mida süüdistatakse suuresti kriisi tekkimises. Praegune kasumite taastumine lükkab taas tasakaalust finantssektori ja muude sektorite kasumikasvud. Kui ülejäänud sektorites käib kasumikasv käsikäes majanduskasvuga, siis finantssektoris on kasumid pärast Glass-Steagalli seaduse lõpetamist 90ndate lõpust oma teed läinud (Glass-Steagalli seadusega olid varem jaepangad investeerimispankadest eraldatud). Poliitikute sõnul on finantssektori kasumite taastamine hetkel vajalik kogu majanduse jaoks (samuti on poliitikutel huvi oma investeerinute pealt kasumit saada), kuid arutelu uute finantssektori regulatsioonide üle on jätkuvalt tuline.
Nagu USAs selle aasta alguses tutvustatud nn Volckeri plaan näitas, on aktsiaturud finantssektori reguleerumise suhtes väga tundlikud. Obama plaan on kehtestada USAs pankadele taas suuruse piirangud, et vältida tulevikus olukorda, kus pangad on liiga suured pankrotti minemiseks. Samuti soovitakse Volckeri plaani järgi lõpetada spekuleerimine panga oma rahaga. Hetkel tundub siiski, et antud regulatsioonid ei tegele selle kriisi käigus olnud probleemi tuumaga, milleks on suuresti küsitava väärtuse tagatisel liigne laenamine (pikemalt kirjutasime Volckeri plaanist siin). Loomulikult on Senatis kaalumisel ka muud võimalused, milliseid regulatsioone sektoris tutvustada. Näiteks soovitab Senati Panganduskomitee esimees Chris Dodd luua eraldi organisatsiooni, mis jälgib pidevalt finantsasutuste riske, on võimeline nende tegevust ümber korraldama ja aitab vajaduse korral riigi abiga teostada finantsasutuste pankrotiprotsessi. Kuigi täpselt ei ole teada, millisel kujul finantssektorit reguleeritakse, on status quo säilitamine sektoris vähetõenäoline.
Mikk Taras
Tweet
