Euroopat on alates eelmise aasta lõpust raputanud mitmed ebasoodsad arengud, millele lisaks otsustas hiljuti oma sõna sekka öelda ka Islandi vulkaan, peatades päevadeks õhuliikluse ning röövides lennufirmadelt üle miljardi euro ulatuses tulusid. Järjekordne ports halbu uudiseid saabus neljapäeval, kui Kreeka eelmise aasta defitsiiti kõrgemale revideeriti ning krediidireitingut kärbiti. Vaatamata juba väljakuulutatud 45 miljardi euro suurusele abipaketile, hoidsid selle lõplikult kinnitamata detailid ning paralleelselt lähenevad võla tagasimakse kohustused kogu Euroopat endiselt ärevana, ent olukord pööras eriti kiiresti Kreeka kahjuks just kahel viimasel päeval, mil 10.a võlakirja tulusus 8%lt 8.8%le kerkis. Kaheaastase võlakirja intress sööstis aga 7.8%lt 10.2%le, mis Citigroupi strateegi Mark Schofieldi sõnul viitab juba sellele, et isegi kui Kreeka osas jõutakse mingile lahendusele, ei pruugi investorid kogu oma raha lõpuks ikkagi kätte saada.
Kreeditorid nõudsid veel reede hommikul Kreekalt Saksamaaga võrreldes 10a laenu pealt 570 baaspunktist riskipreemiat, kui selgeks sai asjaolu, et viimase niigi raske fiskaalne seis on tegelikkuses veelgi halvem. Euroopa Liidu Statistikaamet avalikustas eile Kreeka 2009.a 32.3 miljardi euro suuruse eelarvepuudujäägi, mis moodustab varasema 12.7%lise prognoosi asemel 13.6% SKTst.
Kreeka 2- ning 10aastase võlakirja intressid ja eur/usd kurss.
Kuna väga palju praegustest probleemidest on tinginud Kreeka ebatäpne statistika, murendas investorite usaldust täiendavalt Eurostati kahtlus, et teatud bilansiväliste finantseeringute tõttu võib riigi defitsiit ulatuda isegi üle 14% sisemajanduslikust kogutoodangust. Revideerimine oli selle võrra üllatavama, kuna kõigest mõni nädal varem välistasid kohalikud ametnikud tegeliku defitsiidi kasvamist üle 12.9%.
Samal ajal aga otsustas Moody’s langetada Kreeka riigireitingu A2 pealt A3-le, lisades et tulevikus võidakse kärpimist jätkata. Reitinguagentuuri analüütiku Sarah Carlsoni hinnangul on Kreeka probleemid märkimisväärsed, kuid võlakoorma ohjamine pole siiski lootusetuks muutunud. Tema sõnul läheb ligikaudu 13% valitsuse eelarvest intressimaksetele, kuid paljud teised riigid on suutnud oma kohustusi oluliselt kõrgematelt tasemetelt vähendada. Ent kui 13% eelarvest läheb välja, saab selle võrra vähem kulutada muudele programmidele ning suurem koormus lasub rahval, kes peab aktsepteerima kärpeid teeninduses ning tõenäoliselt tasuma ka kõrgemaid makse.
Antud krediidireiting tagab Kreekale jätkuvalt võimaluse kommertspankade kaudu Euroopa Keskpangast riigivõlakirjade tagatisel laenu saada, kuna viimase nõuetel peab vähemalt ühe reitinguagentuuri krediidihinnang olema BBB- või kõrgem. Moody’se A3 reiting vastab Fitchi ja S&P skaalal A- reitingule.
Praeguseks on teada, et Kreeka finantsminister esitas Euroopa Liidult ja IMFlt laenu saamiseks ametliku palve, toetades sellega riigi võlakirjaturul spreade ja viimase kuue kuuga kolmandiku väärtusest kaotanud kohalikku aktsiaturgu. Kuigi Saksamaa opositsioon ähvardab legislatiivset protsessi viivitada, ei tohiks valitsuse ametniku sõnul see üldist abipaketti siiski ohtu seada.
Lühiajaliselt peaks laenupakett võimaldama Kreekal maksta tagasi oma aeguvaid kohustusi ning aitama vältida maksejõetuks muutumist, ent paljude arvates ei taga see piisavalt hingamisruumi, et oma majandust ümber pöörata ning paremat fiskaaltasakaalu saavutada, mistõttu ei saa sellega kriisi veel kaugeltki lõppenuks lugeda.
Tweet
