Kreeka võlaprobleemide eskaleerumine on teinud olukorra Portugalis ärevaks ja Lissabonis selgitatakse pidevalt, et Portugal ei ole Kreeka. Paraku on Portugali majandusel piisavalt valukohti, mis teeb usalduse säilitamise riigi jaoks väga raskeks.
Kui Kreeka kõrge võlakoormus ja eelarve puudujääk eelmisel aastal rambivalgusesse sattusid, siis ütles riigi peaminister, et neil on vaja majanduse muutmiseks ja uppumise vältimiseks rakendada spartalikku rangust. Paraku ei suudetud piisavalt kiirelt probleemide tõsisust hinnata, kärped jäid liiga väikseks, usaldus kadus ja tänaseks on Standard & Poor's Kreeka krediidireitingu rämpsstaatusesse langetanud.
Portugal on viimase poole aasta jooksul Kreeka sündmusi pingsalt jälginud, kuna pilt nende majanduses on Kreekale sarnane. Portugali valitsuse eelarve puudujääk on 10 protsendi lähedal ja kokku on võlakoormus kasvanud 77 protsendi peale SKPst. Selge, et Kreekas on võlaprobleemid suuremad, kuid usalduse kaotamiseks on pilt piisavalt kehv ka Portugalis.
Sellel nädalal kirjutas The Economist, et Portugali peamine probleem ei pruugi olla valitsuse võlakoormuses. Pigem on küsimus Portugali majanduskasvus – õigemini selle puudumises. Viimasel kümnendil pärast euroga liitumist on Portugali majanduskasv olnud liikmesriikide seas madalaim. Seda ka hoolimata buumist Hispaanias, mis on riigi suurim kaubanduspartner. Portugali eksportijatele on pärast euroga liitumist peavalu tekitanud arenguriigid (k.a Ida-Euroopa), kes suudavad sarnaseid tooteid odavamalt valmistada. Suuresti on Portugali konkurentsivõime kadumise taga palgakasv, mis ületas pärast euroga liitumist tootlikkuse kasvu. Samuti on väga raskes olukorras Portugali majapidamised ja ettevõtted, kelle laenukoormus on suhtena SKPsse valitsuse võlast suurem.
Allikas: The Economist
Portugali õnneks on nende statistika erinevalt Kreekast usaldusväärsem. Samuti suutis valitsus aastatel 2005-2007 vähendada eelarve puudujääki 6.1% pealt 2.6% peale. See näitab, et kui vaja, siis ollakse võimelised kulusid kärpima. Kas sellest aga piisab, et Kreeka saatust vältida? Suur avaliku ja erasektori võlakoormus, madal majanduskasv, kehv konkurentsivõime ja krediidireitingute langetamine teevad Portugali jaoks paaniliste aegade üleelamise kindlasti väga raskeks.
Kreeka ja Portugali saatust jälgib omakorda pingsalt Hispaania, kelle krediidireitingu langetas Standard & Poor's eile AA peale. Reitinguagentuurile teeb muret kehv Hispaania majanduskasv, mis peaks järgneva viie aasta jooksul kasvama keskmiselt kõigest 0.7% aastas. Kehv majanduskasv vähendab omakorda eelarvesse laekuvaid tulusid, samal ajal kui töötutele tuleb maksta toetusi, mis teeb eelarve tasakaalustamise väga raskeks. Hispaania poliitikute sõnul Standard & Poor's liialdab, müügisurve valitsuse võlakirjades on ajutine ja peegeldab Kreeka pingeid. Investorid tunduvad igal juhul Portugali ja Hispaania poliitikute juttu üha vähem uskuvat, kuna ostuhuvi nende riigivõla vastu väheneb ja valuutaturul on euro dollari suhtes viimase aasta põhjadesse liikunud.
2a võlakirjade tulusus ja EUR/USD (28.04.2010 seisuga)
Mikk Taras
Tweet
