Maksevõimetuse piirile lähedal seisvale Kreekale 110 miljardi euro suurust laenu kinnitades lootsid Euroopa finantsministrid ja IMF, et surve tänu sellele turgudel veidikenegi leeveneb, ent hirm ja spekuleerimine on vastupidiselt hoopis suurenenud ja see seab Euroopa Keskpanga võrdlemisi ebameeldivasse positsiooni.Ehkki globaalsetel aktsiaturgudel negatiivset meeleolu süvendanud Euroopa võlakriis võib hetkel olla puhtalt Kreeka päästeplaani lõpliku heakskiidu taga ning rahu taastub pärast päästepaketi käivitamist, vajavad pikemas perspektiivis turud kindlamat veendumust, et Kreeka astub vajalikke samme ning näitab lubatud resultaati. Seniks on õhk paks spekulatsioonidest ning riskikartlikkusest, millele pole kohalikku majandust halvavad üldstreigid sugugi kaasa aitamas.
Isegi kui Kreeka osas suurem paanika leeveneb, viitavad mitmete teiste fiskaalselt raskes seisus Lõuna-Euroopa riikide suurenenud laenukulud üleüldisemale haigusele, mida ilma valusate fiskaalkärbeteta ravida ei õnnestu. Kreeka moodustab Euroopa sisemajanduse kogutoodangust vaid 2,5%, seega on mõistetav, miks vaadatakse hirmuga Hispaania ja Portugali suunas, mille eelarvepuudujäägid samuti juba 10% puudutavad, kuid majandused märksa suuremat osakaalu Euroopast moodustavad (kokku ca 18-19%).
Riigivõlakirjade reitingute langetamised, tõusvad laenukulud ja nõrgenev euro on pannud Euroopa Keskpanga stressirikkasse situatsiooni, kus varasemate seisukohtade murdmine pole enam sugugi välistatud.
Erinevalt näiteks USAs või Suurbritannias praktiseeritud kvantitatiivsest lõdvendamisest on Euroopa Keskpank aidanud regioonil finants- ja majanduskriisi üle elada läbi madala intressimäära pakutava likviidsuse. Valitsustel pole võimalik keskpangast otse raha laenata, kuid seda tehakse läbi kommertspankade, kes ostavad riigivõlakirju ning asetavad need EKPs laenu tagatiseks. Nii kaua kui valitsuste krediidireitingud nõutud tasemel püsivad, ei teki raha kättesaadavuses probleemi.
Olukorras, kus Kreeka võlakirju juba rämpsu vääriliseks hinnatakse ning Hispaania ja Portugali omasid samuti majanduslikele väljavaadetele vastavamaks korrigeeritakse, ei pruugi pangad tulevikus valitsuse võla kokkuostmisel enam väga julged olla, kui võimalik maksevõimetuse risk järjest ähvardavamat kuju võtab.
Järjekordse finantskriisi vältimiseks oli Euroopa Keskpank hiljaaegu sunnitud Kreeka puhul juba esimese erandi tegema, aktsepteerides laenude väljastamisel viimase võlakirju ükskõik kui madalale selle krediidireiting ei peaks kukkuma. Alles jaanuaris ütles Jean-Claude Trichet, et EKP ei kavatse oma tagatisnõuete raamistikku ühe riigi pärast muutma hakata. Siit johtuvalt usuvad paljud, et eurotsooni rahapoliitika koordinaator ei pääse lõpuks ka raha trükkimisest.
Siiani on valitsuste eelarvete otsest finantseerimist välditud, sest ühest küljest keelab seda tegutsemismandaat ning teisest küljest õõnestaks see Euroopa Keskpanga sõltumatust. Juhul, kui usaldus peaks ELi ja IMFi lahenduse osas edasi vähenema ja põhjustama täiendavaid pingeid, mis seaksid euroala stabiilsuse ohtu, ei saa võlakirjade ostmist siiski välistada.
Euroopa valitsuste võlakirjade kokkuostmine oleks Maastrichti lepingu kohaselt siiski võimalik, kui seda tehakse järelturul. Likviidsustugi saab sellisel juhul olema suur – Credit Suisse hinnangul võib Hispaania, Portugali ja Itaalia abistamine maksma minna üle 450 miljardi euro, kuna programm peaks siis olema juba piisavalt suur, et likvideerida ühe korraga turul valitsev hirm. Saksmaa, kus opositsioon juba praegu Kreeka päästmist kõigutab, oleks mastaapsema plaani osas tõenäoliselt veelgi vastumeelsem, küsides endalt, mis kasu on neil üldse ühtsest rahasüsteemist, kui Saksamaa kodanikud peavad finantseerima üle oma võimete elanud naaberriike ja vastutasuks ei pruugita saada isegi hinnastabiilsuse garantiid.
Täna Lissabonis toimuv Euroopa Keskpanga kohtumine saab olema kahtlemata närviline. Võttes arvesse võlakirjaturul valitsevat pinget, pommitavad ajakirjanikud Tricheti kindlasti ka võimaliku kvantitatiivse lõdvendamise programmi osas. Siiani on keskpanga liikmed hinnanud neid jutte radikaalseteks spekulatsioonideks, mistõttu pole Trichet väga hea meelega seda teemat kommenteerimas. Kuna rahapoliitikas on tehniliste meetmete kõrval oluline ka usaldus, üritatakse tänasel pressikonverentsil tõenäoliselt näidata üles kindlameelsust seniste meetmete toimivuses ja usaldust Kreeka võimes kärpida oma defitsiiti vastavalt lubadusele, ent turgude arvates kasvab iga päevaga tõenäosus, et eurotsooni päästmiseks peab keskpank käiku laskma oma kõige võimsama relva.
EUR/USD vahetuskurss alates eelmise aasta algusest
Allikas: Bloomberg
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
