Ilmselt tuleb paljudele uudisena, et erinevate maavarade maapõuest kaevandamine on paljastanud hiigelsuured maagaasivarud kiltkivis. Toetudes sektori prognoosidele võib ainuüksi Põhja-Ameerikas leiduda ca 1,000 triljonit kuupjalga puurimisvalmis maagaasi – enam kui riigi nõudlus järgmiseks 45 aastaks. Euroopa maagaasi varudeks hinnatakse 200 triljonit kuupjalga.
Kiltkivis leiduva gaasi potentsiaalidest on investorid teadlikud juba pikemat aega. Lihtsalt välja ei olnud saadaval madalahinnalist tehnoloogiat, millega sellest kasu lõigata. Esimene teadaolev horisontaalne puurauk tehti kiltkivisse 1929. aastal Texases, kuid kasumlikuks muutus uuenduslik lahendus alles vahemikul 2005 – 2008, kui fossiilsete kütuste kibekiire hinnatõus põhjustas puurimisseadmete ülepakkumise. Tänu kaasaeglsele tehnoloogiale ning selle mõistlikule hinnale võib täna USAs paiknevast The Haynesville kiltkivist saadava kildagaasi ekstraheerimise hind ulatuda $3 ühe Btu (British thermal unit) kohta. Võrdluseks võib tuua, et 1990ndatel oli Barnetti kiltkivis leiduva gaasi puurimise kulu aga ca $5 Btu kohta. Analüütikud on aga optimistlikud ning prognoosivad, et paari aastaga võib see langeda vaid paarile dollarile Btu kohta.
Vaatamata vähenevale, praegust tehnoloogiat arvestades puuritavatele USA maagaasivarudele on IEA (International Energy Agency) veendunud, et ameeriklased on võimelised oma maagaasi tootmist kahekordistama, kui ebakonventsionaalsed (eriti kildagaasi) varud võetaks efektiivselt kasutusele. Nimelt on kildagaasi tootmine vaid paari aastaga näidanud hämmastavat kasvu ning täna räägime me sellest, kui riigi kõige olulisemast nii-öelda ebakonventsionaalsest maavarast – seda tänu kildagaasi varude suurusele kui ka hüppelise sammu teinud tehnoloogia tõttu, mis parandab ligipääsetavust kiltkivile. IEA prognoosib, et USA kildagaasi varud võivad aastaks 2030 moodustada koguni 60% tervest riigi gaasivarust ja 15% terve maailma gaasivarudest (teadaolevatest varudest moodustad kildagaas täna vaid 3%).
USA maagaasi tootmine (triljonit kuuplajga)
Allikas: Standard & Poor's
Texase A&M Ülikool avaldas 2007. aastal arvamust, et uue kildagaasi puurimistehnoloogia kasutuselevõtt ainuüksi USAs võib tõsta maailma gaasivarusid 9x ehk 16,000 triljonile kuupjalale, mis on ümardatult 450 triljonit kuupmeetrit. The U.S. Federal Regulator Comission on samuti veendumusel, et tänu kildagaasile ei vajata USAs enam ühtegi uut kivisöe ega ka tuumaelektrijaama. The U.S. Energy Deparmentil on veidi realistlikum prognoos – kildagaas võib vähemalt 20 aasta pärast rahldada pool Ameerika energianõudlusest.
Mis on ebakonventsionaalne maagaas?
Ebakonventsionaalseks maagaasiks kutsutakse sisuliselt maapõuest raskesti kättesaadavaid süsivesinikke, mida on viimastel aastatel hakatud puurima tänu uuenduslikule puurimistehnoloogiale ja kõrgele toornafta hinnale, mis pakub mõistlikku kasumimarginaali. Ebakonventsionaalse maagaasi hulka liigitatakse tahke gaas (leidub vähese läbilaskmisvõimega kivimite sees olevates nii-öelda õhuaukudes), kivisöekihi metaan (gaas, mis on peidus kivisöe pragudes) ja kildagaas (selline gaas pärineb kiltkivist, või argilliidist, mis asuvad settebasseinis).
Kildagaasi ekstraheerimine kiltkivist on aga keerukas protsess, mis sisaldab endas hüdraulilist purustamist ja maasügavustes horisontaalset puurumist. Nii-öelda purustamine näeb välja selliselt, et kiltkivisse pumbatakse kõrgsurve vett, liiva, ja erinevaid kemikaale. Nii purustatakse kiltkivi, mille tagajärjel eraldub maagaas. Kiltkivi leidub maapõues nii-öelda ribadena ning horisontaalne puurimine võimaldab tekitada üle 3 kilomeetri pikkuse puuraugu, mis tõstab aga oluliselt kaevude tootmisvõimet.
Kildagaas on tekitanud huvi ka USA riigiisade seas. Riigi kildagaasi varud moodustavad 75% terve maailam kildagaasi varudest, mistõttu ei ole ka ime, miks Barack Obama poolt juhitav valitsus otsustas riigile kuuluvad maalapid kildagaasi varude uurimiseks ja uue tehnoloogia arendamiseks taas välja rentida. Tänu seadusemuudatustele ja soodsale energiahindade keskkonnale moodustab täna kildagaasi tootmine 10% tervest USA maagaasi tootmisest. Veel 2000. aastal oli numbriks vaid 1%. Seega on USAs praegust tarbimisintensiivsust arvestades 100 aasta jagu maagaasi varusid. Standard & Poor’s on oma klientidele andnud selgelt mõista, et eriti OECD väliste riikide üha kasvav energianõudlus ja üha suurenev maagaasi pakkumine võib pakkuda suurepärast investeerimisvõimalust just kildagaasi tootjatesse. Eriti peetakse silmas aga USA ettevõtteid, kuna kohalike energiatootjate tehnoloogilised lahendused on läbinud kiire arenguprotsessi ning riigi käsutuses on maailma suurimad seni avastatud kildagaasi varud. Investeerimisteesi toetamiseks võime tuua ka lihtsa näite: 2009. aastal omandas Exxon Mobil uudset tehnoloogiat kasutava ebakonventsionaalse maagaasi tootja XTO Energy.
Millised on väljavaated rahvusvahelistel turgudel?
Tõepoolest, eelpool mainitut lugedes võib jääda mulje, et gaasi on lademetes ja maavara jätkub igaveseks. Paraku vaatamata rikkalikule varubaasile on IEA tõdenud, et toetudes 600 gaasivälja põhjalikule tootmisvõime ning ammendamise (eelmainitud gaasiväljad moodustavad 55% praegusest maagaasi tootmisest) analüüsile on pooled praegustest maagaasiväljadest vaja 2030. aastaks väja vahetada, et rahuldada maailmanõudlust.
Selge on see, et kildagaas on kogumas hoogsasti populaarsust vähemasti Ameerikas. Mujal maailmas on olukord aga kardinaalselt teine ning ainuke Euroopa riik, mis on suutnud piltlikult öeldes USA jalajälgedesse astuda on Norra, kus kildagaasi tootmine on riigi oluline sissetulekuallikas ja tootmismahud on kasvanud igal aastal. Kohalike sõnul võib Norras kildagaasi tootmine ajavahemikul 2015 – 2025 kasvada koguni 8% aastas. Hoopis teistsugune näeb olukord välja Suurbritannias, kus maagaasi tootmise väheneb 2015. aastaks 40% võrra ning 2030. aastaks koguni 55% võrra. Teise juhtiva Euroopa maagaasitootja Hollandi tootmismahud vähenevad 2030. aastaks 49% võrra.
Riskid keskkonnale
Kildagaasi ekstraheerimiseks on maapõue vaja pumbata miljonite liitrite kaupa benseeniga leotatud liiva, mis segatakse hüdrokloriidhappega ja toksiliste kemikaalidega. Selline protseduur ohustab selgelt põhjavett. Näiteks 2009. aasta lõpul peatas The Department of Environmental Protection Pennsylvania osariigis sealse ettevõtte Cabot Oil & Gas tegevuse, kuna põhjavette lekkis ca 4,000 liitri jagu reostatud vett.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
