Vaatamata sellele, et ligi 12,7% ameeriklastest kasutas aasta alguse statistika kohaselt toidutalonge, töötuse määr püsib riigis 10% juures ning keskmine majapidamine kulutab rohkem kui ta teenib, ei takista need tegurid filmitööstusel kasseerimast rekordilisi piletitulusid. Majanduskriis on tänaseni jätnud inimeste tarbimisvõimalustesse ja -harjumustesse tugeva mõlgi, vähendades kõrge töötuse ja ebamäärase tuleviku tõttu inimeste huvi väljas einestamise, reisimise, shoppamise, treenimise ja palju muu vastu. Sestap on lihtne mõista, miks tundub tarbijale mõneks tunniks kodust välja saamine ning fantaasiamaailma põgenemine suhteliselt madala tasu eest atraktiivse variandina. Ja see on muusika Hollywoodi kõrvadele.
Kuigi majanduskriis lükkas paljud projektid kalevi alla ka filmimaailmas, õnnestus tööstusel jõuda mullu järjekordse rekordilise kassatuluni, kasvades USAs 10% $10.6 miljardini ja väljaspool Ühendriike 6,3% 19.3 miljardi dollarini.
Allikas: Box Office Mojo
Sellise edu saavutamine ei tulnud pelgalt kõrgemate hindade arvelt, vaid ka suuremast külastajate arvust. 2009. aastal kasvas USAs ja Kanadas müüdud piletite arv 5.5% 1.42 miljardini, märkides kõrgeimat taset alates 2004. aastast ning esimese kvartali 10%lise kasvuga on üsna paljulubavalt alustatud ka tänavust filmiaastat.
Allikas: Box Office Mojo
Eelmise aasta kasvunumbrite üheks olulisimaks toetajaks oli 3D filmide pealetung, mis pärast detsembris linale jõudnud Avatari on saanud tänavu veelgi võimsama hoo sisse. Kui 2008. aastal tõid kolmemõõtmelised filmid USAs ja Kanadas sisse 2% piletituludest, siis 2009. aastal andis 3D juba 11%-lise panuse (aastane kasv 375%) ning seda vaatamata tavalise 2D-ga võrreldes 40-60% soolasemale hinnale.
Külastajate kasvanud nõudlus 3D vastu on omakorda ajendanud kinokette digitaliseerima oma tehnikat, sest kuigi vanamoodsa filmi abil pole täiesti võimatu 3D kujutist ekraanile saada, muudab tehnoloogia uuem sõna selle oluliselt mugavamaks ning annab mitme saaliga kino omanikele võimaluse reguleerida seansside graafikuid vastavalt nõudlusele.
Kuigi globaalne kinoekraanide arv on viimase viie aasta jooksul jäänud võrdlemisi konstantseks 150 000 lähedal, on selle perioodi jooksul digitaalsete ekraanide arvu kasv aina kiirenenud (2009.a 86%). 2009.a lõpu seisuga oli maailmas 16 000 digitaalset ekraani, mis nagu allolevalt graafikult on näha, moodustab kõigest kübekese ekraanide koguarvust. Digitaliseerimise eestvedaja on olnud USA, ent vaikselt hakkab uut tehnoloogiat omaks võtma ka muu maailm, sest eelmisel aastal leidus esimest korda väljaspool USA ja Kanadat juba rohkem digitaalseid ekraane.
Allikas: MPAA
Lõhkudes turgu veelgi väiksemateks tükkideks, näeme et rambivalguse haaravad enda peale 3D formaati edastavad digitaalsed ekraanid, mille arv mullu enam kui kolmekordistus 8989ni, moodustades ligikaudu 6% kõikidest kinoekraanidest ning 55% digitaalsetest ekraanidest.
Allikas: MPAA
Digitaliseerimise üks suurimaid võitjaid on olnud Kanada ettevõte IMAX mille loodud vastavanimeline formaat võimaldab näidata suuremaid ja kõrgema resolutsiooniga kaadreid kui tavalised ekraniseerimissüsteemid. Tänu digitaliseerimisele pole vaja enam välja käia kümneid tuhandeid dollareid, et ühte IMAX formaadis filmikoopiat teha, vaid digitaalne levitamine muudab selle kino omaniku jaoks kordades odavamaks. Kui veel viis aastat tagasi oli IMAXi ekraane maailmas ligikaudu 250, siis tänaseks on see arv jõudnud juba üle 400. Märtsi lõpu seisuga ootas ümberehitamist tellimusraamatu kohaselt veel 156 kinosaali, viidates tugeva kasvu jätkumisele.
Ühest küljest meeldib IMAX brändi populariseerumine Hollywoodile, kuna oluliselt parema pildi ja heliga kinoelamuse eest on tarbijad nõus maksma ka kõrgemat tasu. Teisest küljest peaks ettevõte meeldima ka investoritele, kuna 3D filmide pealetung toob firmale sisse järjest rohkem tulu. IMAX on üks nendest ettevõtetest, mis kuulub LHV Maailma Pro ideede hulka.
IMAXi 1a aktsiagraafik
Allikas: Bloomberg
Tweet
