Hispaania: Fitchi nägemus ei olnud üllatav

Esmapilgul võib tunduda veider, et “AA+” reiting määrati vahetult peale uudist, et Hispaania valitsus on kinnitamas mitut ambitsioonikat plaani eelarvedefitsiidi vähendamiseks ja maksevõime kindlustamiseks. Fitchi hinnangul kujuneb aga plaanide seadustamine hoopiski raskemaks, kuna ametiühingutel on tugev mõju riigisisestele poliitilistele arengutele – plaanide realiseerimine osutub vägagi keerukaks. Paanikaks ei ole aga põhjust, sest “AA+” reiting on endiselt väga hea ning Hispaania tugevas krediidiprofiilis ei ole reitinguagentuuril kahtlustki.

Poliitilisest vastupanust olulisemaks peetakse aga majanduskasvuga seonduvaid küsimusi. Hispaania valitsus hindab riigi tulevikuprospekte optimistlikeks. Siinkohal ei tohiks lasta end prognoosidest mõjutada ja suhtuda olukorda täie tõsidusega. Hispaanial on tohutu võlakoorem ning ajaloolist trendi vaadates ka väga kõrge töötusmäär, mis avaldab otsest mõju ka investeeringute mahule ja tarbijakulutustele.

Fitch on teinud oma prognoosid ja arvutused ning leidnud, et 2011. aasta lõpuks kasvab Hispaania võlakoorem 70%-le SKTst. Tegelikult on 70%-line võlakoorem SKTst “AAA” reitingut omavate riikide mediaantulemuseks. Seejuures aga ei nähta, et järgmise paari aasta jooksul eelarve kontrolli alla saadakse. 2013. aasta võla ja SKT suhteks prognoositakse koguni 78%. Erinevalt reitinguagentuurist on valitsus kindel, et nii-öelda võlgnevuse tipp saavutatakse juba 2012. aastal (74% SKTst).

Positiivseks arenguks peetakse Hispaania pangandussektorile eraldatud €99 miljardit, mis on Fitchi sõnul piisavalt suur sektori ümberstruktureerimiseks. Paraku on aga nii, et kui kahe aasta jooksul eraldatud summa ka reaalselt välja makstakse, siis 2011. aastaks võib riigivõla ja SKT suhe olla juba 76% ja 2013. aastaks 83%.

Heidame nüüd pilgu sellele, millised kujunevad lähikvartalites Hispaania olulisemateks küsimusteks ning milline on nende mõju majanduskasvule:

Demograafia

Vahemikus 2000 ja 2008 kasvas Hispaania reaalmajandus keskmiselt 3.3%. Kasvu taga oli mõneti üllatuslikult aga tööhõive, mitte produktiivsuse kasv. Eelmainitud aastatel Hispaania töötajate produktiivsus hoopiski langes (ainukese EL riigina, kui välja arvata Itaalia). Naiste tõusev osakaal tööhõives ja emigreerumine olid seega majanduskasvu ühed suurimad allikad. Näiteks 2009. aastal oli Hispaanias 9 miljonit immigranti ehk ca 12% tervest rahvastikust. Kriis on toonud endaga kaasa aga suuri muutusi ka tööturul – ligi poole juhutöödest teevad ära immigrandid. Emigreerumine on samas pärast kriisi oluliselt langenud ning sellele tulevikus “loota” ei saa. Valitsusel tuleb aru saada, et tulevikus peab kasv pärinema produktiivsuse kasvust, kuid selleks on vaja tööturu reformi ja palju uusi seadusi. Kuigi Hispaania tööturgu peetakse võrdlemisi “vabaks,” siis isegi seaduslikult juhutööde tegemine nõuab tohutult paberitööd ning ettevõtete asutamine on valitsuse poolt tugevalt reguleeritud.

Kõrge Võlakoorem

Kuigi demograafilisi faktoreid peetakse vägagi tõsisteks, siis see üksi majandust piltlikult öeldes jalgadele ei upita. Tähelepanu tuleb pöörata ka kinnisvaramullist ja erasektori ülevõimendatusest tekkinud probleemidele. Hispaania majapidamiste võlakoorem on märkimisväärselt suurem kui eurotsooni keskmine – majapidamiste keskmine võlg moodustab 106% aastasest sissetulekutest vs eurotsooni 95% asemel. Netovõlg (võlg miinus deposiidid) on aga 10% sissetulekutest. Eurotsooni keskmine on aga -9% ehk pigem ollakse võlausaldajateks. Kriis on teinud omad korrektuurid ning võla ja sissetulekute suhtarv on näidanud langust 2008. aasta teisest kvartalist saati – majapidamiste võimendus on kiiresti kahanemas. Paraku ei toeta see aga majanduskasvu. Näiteks säästmine kasvas aastatel 2008 kuni 2009 Hispaanias 19% ning trendi jätkumist on oodata ka tulevates kvartalites. Selle tulemusena jääb Hispaanias tulemata majanduslangusele harilikult järgnev lühiajaline suurem kasvuperiood. Majapidamiste ja ettevõtete kohta parema ülevaate saamiseks olen lisanud ka graafiku, mis peaks öeldut paremini selgitama.

Allikas: Fitch Ratings

Ehitustegevus

Ehitussektori “mulli” lõhkemine tähendab veel mõneks ajaks vähem investeeringuid, mis omakorda piirab Hispaania kasvuprospekte. Näiteks “buumi” haripunktis ehk 2007. aastal moodustasid sisemajanduslikud investeeringud 30% STKst. Kuigi suur osa sellest pärines elumajade ehitusest, siis kinnisvarasektoris oli ka teise “mulle”. Vahemikus 2001 ja 2007 moodustas näiteks majade ehitus vaid 0.43 protsendipunkti majanduskasvust. Seega olid investeeringud laiahaardelised. Suures mahus tehti investeeringuid näiteks ka väärismetallide ekstraheerimiseks, tehnika soetamiseks ja transpordi arendusse. Nii on tegelikult maailmamajanduse taastudes Hispaania olukord arvatust veidi positiivsem, kuna juba varem tehtud investeeringud toetavad riigi tootmist ja eksporti.

Allikas: Fitch Ratings

Eelmainitud probleemide tõttu langetas Hispaania valitsus ka riigi SKT kasvuprognoosi. 2012. aasta majanduskasvuks oodatakse varasema 2.9% asemel 2.5% ja 2013. aastaks peaks majanduskasv tõusma 2.7%-le (3.1% asemel). Nagu artikli alguseski sai mainitud, siis “AA+” on aga üks paremaid reitinguid, mida Fitch üldse väljastab. Fitchi hinnangul ei ole lähiajal põhjust muretseda ka reitingu revideerimise üle. Samuti on Hispaania valitsusorganid “AA+” reitinguga võrdlemisi rahul ning negatiivsuseks ehk võlakirjade tulususe määrade tõusuks otsest põhjust ei ole. Pigem võib pidada üllatuseks seda, et Fitch oli krediidireitingu niivõrd kauaks “AAA” peale jätnud. Paraku on tegu taaskord märgiga, et praegune asjade käik eurotsoonis ei ole pikaajaliselt vaadates andnud põhjust olla optimistlik.

Hispaania 10-aastase võlakirja tulususe määr

Kreeka 10-aastase võlakirja tulususe määr

Allikas: Bloomberg

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.