Kui viimase aasta jooksul on hakatud üha enam rääkima odava kildagaasi (shale gas) pealetungist ja sellest, et maagaasi pakkumine ületab nõudlust, siis viimase kuu aja jooksul on need jõujooned olnud muutumas. Toon siin ära viis olulist tegurit, mis on maagaasi viimasel ajal taas pildile toonud.
1) Esiteks on selgunud, et kildagaasi puurivates tornides võib gaasisurve väheneda peaaegu kaks korda kiiremini kui tavapärastes maagaasipuurtornides ning neid tuleb surve hoidmiseks seetõttu ka kaks korda tihedamini ümber paigutada – see toob kaasa aga täiendavaid kulutusi. Seega jutud väga odava kildagaasi suurest pakkumisest on pigem ülevõimendatud.
2) Teiseks on USA ajaloo suurim naftareostus Mehhiko lahel tõmbamas karjuvat tähelepanu alternatiivenergiaallikate suurema kasutuselevõtu vajadusele. 20. aprillil naftapuurtornil toimunud plahvatuse ja puurtorni uppumise järel on nüüdseks 1,5 kilomeetri sügavuse veekihi alt Mehhiko lahe põhja puuritud 3,5 kilomeetrisest august naftat vette voolanud juba ca 45 päeva (ülaltoodud NASA poolt kosmosest tehtud pildi pealt on reostuse ulatus suurepäraselt näha). Ameeriklaste vastuseis vees asetsevatele naftapuurtornidele on kasvamas iga päevaga ning rahva survel on tegutsema sunnitud ka poliitikud. Pärast plahvatust külmutati USAs uute süvavee naftapuurimislubade väljastamine ja 27. mail pikendati seda keeldu veel 6 kuu võrra. 3. juunil laiendati uute lubade väljastamise külmutamisotsust ka madalates rannikulähedastes vetes tehtavatele puurimistele, seniks kuni uuendatud ohutusstandardid on täidetud.
3) Kolmandaks on maagaasi populaarsust tõstmas USA Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) 3. juuni teade, et valmis on saadud keskkonnakaitse muudatusega, mis näeb ette elektrijaamade ja tööstusettevõtete poolt õhku paisatava vääveldioksiidi koguse rangema ja pideva jälgimise. Varasemad 24-tunnised kvoodid asendatakse 1-tunniste kvootidega, mis aitaksid oluliselt vähendada õhkupaisatava reostuse kontsentreerumist ja säästaksid inimeste tervist ning keskkonda. Kuna väävelühendeid tekib rohkelt eelkõige kivisöe põletamisel, siis on tegu kivisöesektori jaoks negatiivse ja maagaasisektori jaoks positiivse uudisega. Loodussõbralikkuse aspektist vaaadatuna on ka hea teada, et maagaasi põletamisel tekib võrreldes naftaga ca 30% ning võrreldes kivisöega ca 45% vähem süsinikdioksiidi.
4) Neljandaks ei tohiks kindlasti ära unustada väga aktiivset orkaanihooaega, mida selleks suveks/sügiseks Atlandi ookeanile ja Mehhiko lahele ennustatakse. Orkaanid Mehhiko lahel võivad täiendavalt kahjustada energiainfrastruktuuri, häirida tankerite liikumisi ning kanda naftareostust laiali teadmata suunas.
5) Viiendaks on juba pikemat aega ringi liikumas jutud, et USA ametnike hinnangud reservuaarides hoitavate maagaasivarude tegeliku suuruse kohta võivad olla ülehinnatud. Nimelt varude hinnangute koostamisel lähtutakse suuremate tootjate poolt väljastatud puurimismahtudest ning kantakse need lineaarselt üle ka väiksematele tootjatele. Suurematel ettevõtetel on mastaabiefekti ja madalama kulubaasiga maardlate tõttu tootmiskulud reeglina väiksemad ning väiksematel ettevõtetel suuremad. Seetõttu on madalate maagaasi turuhindade tõttu paljud väiksemad tootjad võrreldes suurematega oma tootmismahte oluliselt rohkem kärpinud, mida ametlik statistika ei kajasta.
LHV Maailma Pro all oleme oma soosikuna maagaasisektorist välja valinud Chesapeake Energy (CHK). Tegu on USA ühe suurima maagaasitootjaga, kes tegeleb vaid sisemaal ning jääb seega puutumata Atlandi ookeanil ja Mehhiko lahel äsja alanud orkaanihooajast. Kuna vastupidiselt paljudele teistele konkurentidele ei ole Chesapeake Energy 2011. aasta gaasitoodangut seniste madalate turuhindade tõttu tänaseks peaaegu üldse ette ära müünud, oleks tõusvate gaasihindade puhul tegu kindlasti väga suurt kasu lõikava ettevõttega.
Joel Kukemelk
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
