Ameerika Ühendriikides tähistatakse mälestamispäeva (inglise keeles Memorial Day) maikuu viimasel esmaspäeval ning ühtlasi märgib see suvepuhkuste algust. Paraku toob see osariikide vahelistele maanteedele tohutu liiklusvoolu, mistõttu kulub ka mootorkütust oluliselt rohkem, kui teistel aastaaegadel.
Energy Information Administration (EIA) andmetele tuginedes on mootorkütuse keskmine jaehind kolme nädala jooksul langenud ligikaudu 6%. Kui heita pilk allolevale mootorkütuse graafikule, siis viimase viie aasta muutusi arvestades on hinna langus suveperioodil võrdlemisi harv nähtus. Põhjusi tuleb otsida vähesest nõudlusest. Deutsche Banka analüütikute hinnangul kasvab nõudlus ka tänavu, kuid tegemist on võrdlemisi väikese ehk ca 1%lise y-o-y tõusuga. Suvekuude nõudlust on piiramas nimelt kõrge töötusmäär, mis on tõmmanud nii mõnelegi puhkuseplaanile kriipsu peale. EIA on aga veelgi negatiivsemal arvamusel – juuni – august perioodil prognoositakse nõudluse kasvuks vaid 0.7%.
Punane joon = 2009, roheline joon = 2010, must joon = 5 aasta keskmine
Allikas: EIA
Suvehooajale vastu minnes olid USA mootorkütuse varud veidi rohkem kui 17 miljoni barreli võrra suuremad, kui möödunud aasta samal perioodil. Tegemist on suurima y-o-y ülejäägiga 1998. aasta maikuust saati. Kui rafineerimine päevapealt lõppeks, siis praegust varude mahtu ja tarbimist arvestades jätkuks mootorkütust veel 24.2 päevaks, mis on koguni 1.5 päeva enam kui möödunud aastal ja 1.6 päeva rohkem kui viimase viie aasta keskmine. Ka allolev graafik kinnitab teesi, et tänavune suvehooaeg ei kujune edasimüüjatele kuigi edukaks.
Punane joon = 2009, roheline joon = 2010, must joon = 5 aasta keskmine
Allikas: EIA
Suurimaks mootorkütuse nõudluse ja pakkumise ehk hinnaliikumiste põhjustajateks on suvehooajal vaieldamatult rafineerimistehaste tootmismahu rakendatuse kasv ja/või mootorkütuse import Euroopa riikidest, mis on aga viimase viie aasta jooksul olnud selgelt langustrendis. USA rafineerimistehaste tootmismahud kasvasid aga jaanuari 13.7 miljonilt barrelilt päevas maikuuks 15.1 miljonile barrelile, mis on 660,000 barrelit rohkem kui möödunud aastal ja 220,000 barrelit rohkem kui aprillikuus. Kuigi USA mootorkütuse import Euroopast on vähenenud, siis eksport Kesk-Ida, Aafrika ja Ladina-Ameerika piirkondadesse on tublisti kasvanud. Näiteks aasta alguskuudel ehk jaanuaris ja veebruaris eksporditi 230,000 barrelit päevas ehk 50% enam, kui 2009. aastal.
Olgu öeldud, et toornafta hind moodustab USAs keskmiselt 69% bensiinihinnast ja 65% diiselkütuse hinnast. Traditsiooniliselt on toornafta hinda suvekuudel tõstnud USA sisenõudlus, kuid viimastel aastatel on kaardipakki tublisti segatud. Üha enam tähelepanu kogub just mitte-OECD riikide nõudlus. Kui rääkida kasvavast nõudlusest, siis kindlasti peaks mainima Ladina-Ameerika ja Kesk-Ida piirkondi. Ladina-Ameerika üheks suurimaks faktoriks on Brasiilia – kõrge etanooli hind on sundinud tarbijaid kasutama mootorkütuseks bensiini ja diislit. 2010. aasta esimeses kvartalis tõusis Brasiilia mootorkütuse nõudlus y-o-y baasil 24%. Samal ajal langes mootorkütusena kasutatava alkoholi nõudlus 25%. Veebruarikuus raputas Tšiilit tugev maavärin, mis sundis sulgema riigi suurima rafineerimistehase uksed (päevas toodeti 116,000 barrelit). Tehas saadi aga uuesti tööle maikuus ning juunis peaks rafineerimistehas töötama taas endisel võimsusel. Seega väheneb ka eksport Ladina-Ameerikasse.
Nagu eelpool sai mainitud, siis ka Aafrika nõudlus on kasvanud. Eriti suur oli USA mootorkütuse eksport enne jalgpalli MMi Nigeeriasse ja Lõuna-Aafrika Vabariiki. Deutsche Banka andmete kohaselt tõusis mootorkütuse eksport Aafrikasse kõigi aegade tippu käesoleval aasta veebruaris. Kuigi Nigeeria nõudlus jääb endiselt tugevaks rafineerimistehaste nappuse tõttu, siis Lõuna-Aafrika Vabariigi praegune nõudlus peaks olema võrdlemisi lühiajaline nähtus.
Kuna käesoleval aastal liigne nõudlus ning vähene pakkumine probleemiks ei ole, siis ei tohiks ka mootorkütuse hind suveperioodil oluliselt tõusta. Küll on aga omaette küsimärk üha lähenev USA orkaanihooaeg, mis võib vähendada rafineerimistehaste tootmismahtusid ja seega vähendada mootorkütuse varusid. EIA sõnul on raske ennustada, millega silmitsi tuleb seista. Allolev graafik peegeldab toornafta tootmise langust viimase 7 aasta tugevamate orkaanide ajal. Ka varem on LHV finantsportaalis orkaanidest juttu olnud ning sellele olulisele faktorile tuleks kindlasti tähelepanu pöörata. USA National Oceanic and Atmospheric Administration (NOAA) teatas 27. mail, et käesoleval aastal võib USAd tabada 14 – 23 tormi, millest 8 – 14 võivad osutuda orkaanideks. Nendest 3 – 7 kujunevad vägagi suurteks.
Suurimad orkaanid viimase 7 aasta jooksul ja nende mõju toornafta tootmisele
Orkaanide ja troopiliste tormide sagedus Mehhiko lahes (1910 - 2009)
Allikas: EIA
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
