Jalgpall liigub üha rohkem Euroopast ka teistesse regioonidesse ja kohe-kohe algab esimest korda jalgpalli MM Aafrikas. See tõmbab tähelepanu Lõuna-Aafrika Vabariigile, mis on kontinendi finantskeskus, kuhu on võimalik kergelt investeerida ka välismaalastel.
Aafrikas elab 15 protsenti maailma rahvastikust, kuid kontinendi majandused on tuntud oma paigalseisu poolest. Aafrika seostub paljudele eelkõige vaesuse, korruptsiooni, poliitiliste rahutuste, etniliste kokkupõrgete ja vägivalla tõttu. Positiivse poole pealt huvituvad investorid Aafrikast just maavarade tõttu. Näiteks hetkel toodetakse kontinendil 12 protsenti globaalsest naftatoodangust ja iga teine teemant poodides pärineb Aafrikast.
Hoolimata tuntud klišeedest leidub regioonis ka palju huvitavat, mis saab laiemalt vähe tähelepanu. Hea näide on kiiresti kasvav nõudlus mobiiltelefonide järele, mille kasvutempole ei leidu vastast üheski teises maailma regioonis. Hetkel omavad umbes 40 protsenti aafriklastest mobiiltelefoni, mille abil makstakse sageli ka kooli, elektri või muud arved.
Investorite huviorbiiti satub Aafrika just läbi Lõuna-Aafrika Vabariigi, mis on vaieldamatult kontinendi suurim majandus. Riigis toodetakse 40 protsenti Aafrika tööstustoodangust ja 50 protsenti elektrist, mida kontinendil kasutatakse. Kuigi Lõuna-Aafrika Vabariigis elab natuke alla 50 miljoni inimese, mis moodustab Aafrika populatsioonist 6 protsenti, toodetakse seal peaaegu veerand kontinendi SKPst.
Tihti võrreldakse Lõuna-Aafrika Vabariigi majandust suure kullakaevandusega, mis on riigi jaoks küll väga oluline väärismetall, kuid ei kajasta tegelikku pilti. Riik oli küll terve eelmise sajandi maailma suurim kullatootja, kuid 2007. aastal liikus esikohale Hiina. Viimastel kümnenditel muutus Lõuna-Aafrika Vabariigi majandus märgatavalt mitmekülgsemaks ja täna on majanduse suurimad sektorid autotööstus, finantsteenused, turism, masinate tootmine ja jaemüük. Kuigi Lõuna-Aafrika Vabariigi veinid on üle maailma tuntud, moodustavad põllumajandussaadused kõigest 4 protsenti riigi ekspordist.
Lõuna-Aafrika Vabariigi viimaste kümnendite areng põhineb stabiilsel poliitilisel maastikul ja mõistlikul majanduspoliitikal. Valitsus on siiani kulutusi kontrolli all hoidnud ja riigi võlakoormus on suhteliselt madal. Kuigi paljud kritiseerivad, et riigi keskpanga baasintressimäärad püsivad liiga kõrgel, aitab see hästi kontrolli all hoida inflatsiooni. Samuti on riik tuntud korraliku seadusandluse poolest, mis on läbipaistev ja kaitseb hästi investoreid.
Lõuna-Aafrika Vabariik on küll palju saavutanud, kuid riigi areng jääb teistele arenevatele turgudele siiski alla. Kui Lõuna-Aafrika Vabariigi majandus kasvas viimase 15. aastaga keskmiselt 3.4 protsenti aastas, siis globaalne majanduskasv jäi samal ajal 3.7 protsendi peale aastas.
Kindlasti on riigi üks probleem kõrge tööpuudus. Olukorra tööturul teeb veel hullemaks mitteaktiivsete kõrge osakaal, kes moodustavad koguni 44 protsenti võimalikest töötajatest. Teiseks valmistab ettevõtetele peavalu haritud tööjõu puudumine. Riigis omandab edukalt 12-aastase baashariduse kõigest 27 protsenti õpilastest. Kolmandaks sõltutakse suuresti välisinvesteeringutest (kohalikud tarbijad säästavad vähe), mis tekitab probleeme, kui väliskapital peaks järsku riigist välja voolama. Neljandaks ei ole Lõuna-Aafrika Vabariik pääsenud HIVi käest, millesse on nakatunud peaaegu viiendik rahvastikust, kes on vanemad kui 15 aastat.
Õnneks on riik siiski probleemidega aktiivselt tegelemas. Valitsus maksab sotsiaaltoetusi 15 miljonile elanikule, 7-15 aastaste kooliskäivate laste arv on tõstetud 100 protsendi peale ja alustatud on üht maailma suurimat HIVi ja AIDSi vastast kampaaniat.
Lõuna-Aafrika Vabariigi majanduse suurim tugevus on maavarad. Riigis on 90% plaatina, 80% mangaani, 70% kroomi ja 40% kulla reservidest maailmas. Muljetavaldav (kuigi 43 protsenti riigi elanikest peab toime tulema alla kahe dollariga päevas)!
Lõuna-Aafrika Vabariigi suur roll Aafrika majanduses kajastub ka börsidel. MSCI Africa indeksi turukapitalisatsioonist moodustavad Lõuna-Aafrika Vabariigi aktsiad üle 80 protsendi. Johannesburgi börs on top 20 maailma suurima börsi seas ja riigi võlakirjaturg on vaieldamatult kontinendi kõige suurem.
Allikas: UBS
Viimati kirjutasime Lõuna-Aafrika Vabariiki investeerimisest 2007. aasta suvel. Tookord hoiatasime, et tegu on väga volatiilse börsiga, mis ei pruugi rasketel aegadel parim valik olla (loe siit). Tänaseks hakkab kriis mööduma ja ilmselt võib seoses MMiga paljude investorite huvi Johannesburgi börsi vastu suureneda.
Lõuna-Aafrika börsile on kõige lihtsam investeerida läbi börsil kaubeldava fondi iShares MSCI South Africa Index (EZA). Indeksisse kuuluvad suuremad Lõuna-Aafrika telekomiettevõtted, pangad, kullakaevandused ja naftakompaniid, mis on noteeritud kohalikul börsil. EZAs on suurima osakaaluga finants- ja materjalisektor, kuhu on paigutatud 54 protsenti fondi varadest. iShares MSCI South Africa börsil kaubeldat fondi on võimalik soetada USA börsil sümboliga EZA.
Hetkel kaupleb MSCI South Africa indeks kõigest 10x hinna ja oodatava järgmise aasta kasumi suhtarvu juures, mis ei ole kindlasti kallis (konsensus ootab järgmisel aastal 30 protsenti kasumikasvu, mis võib olla siiski liiga optimistlik). Jalgpalli MMi avakontserdi ajal tegi EZA eile võimsa +4.4% ralli.
Teine võimalus Lõuna-Aafrika kasvule panustada on läbi suurte börsiettevõtete, kes on agressiivselt Aafrikasse laienenud. Näiteks oleme LHV Pro all lähemalt tutvustatud Vodafone’i (VOD), kes omab enamusosalust Aafrika ühes suurimas mobiilsideoperaatoris Vodacom, saades sellega kasu kiiresti kasvavast telekomiteenuste nõudlusest.
Eelmisel aastal tabas Lõuna-Aafrika Vabariiki esimest korda viimase 17. aasta jooksul majanduslangus. Kuna riigi võlakoormus on väike ja pangandussektor võrdlemisi tugev, suutis riik hullemat siiski vältida (SKP kukkus -1.8%). Enamus analüütikuid prognoosib riigile sellel aastal umbes 3 protsenti majanduskasvu, millest ca 0.5 protsenti tuleb jalgpalli MMist. Seoses MMiga on vähemalt ettevõtjate meeleolu riigis väga positiivne, mida näitab viimase kolme aasta kõrgeim business confidence indeks.
Kuigi Lõuna-Aafrika Vabariigis ei ole Hiinale või Indiale sarnast tohutut potentsiaalset tarbijate hulka, võib tegu olla siiski huvitava pikaajalise investeeringuga. Nagu eelnevalt mainitud, siis on riik väga rikas maavarade poolest ja tegu on investorite esimese valikuga, kui otsitakse investeerimisvõimalust Aafrikasse. Loomulikult tasub Aafrikasse investeerides meeles pidada regiooni suuremaid majanduslikke ja poliitilisi riske, mis tähendab kõrget volatiilsust kohalike börsiettevõtete aktsia hindades.
Mikk Taras
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
