Puhast vett on viimastel aastatel üha sagedamini võrreldud naftaga. Tegu on ressursiga, mida kasutati pikalt pillavalt, kuid mis muutub nüüd üha kallimaks, kuna pakkumine ei rahuldada kasvavat nõudlust. Üha suurenev nõudlus puhta vee järele teeb seetõttu sektorisse investeerivad börsil kaubeldavad fondid huvitavaks.
Mainekaid analüüsimaju nagu Morgan Stanley ja Citigroup nõustava analüütiku Edward M. Kerschneri arvates võib veest saada 21. sajandi kõige kuumem ressurss. Põhjuseks klassikaline majandusprintsiip, mille tõttu võib vähenev pakkumine ja kasvav nõudlus sektoris tekitada täiusliku tormi. Pakkumise poolt vähendab muutuv sademete hulk, vähenev lumekate ja kasvav reostus; nõudlus aga suureneb pidevalt arenevate turgude tarbijate seas ja arenenud riikide tööstuses.
Vee kasutuse võib globaalsel tasemel jagada kolme gruppi. Esiteks läheb vett suures koguses vaja põllumajanduses, kus seda kasutatakse peamiselt niisutamiseks. Teine kasutusala tuleb elanike poolt, mida suurendab eelkõige linnastumine, infrastruktuuri ehitamine, kinnisvaraarendamine jne. Kolmandaks läheb vett vaja tööstuses, kus seda kasutatakse eelkõige seadmete jahutamisel.
ÜRO hinnangul kasvab rahvaarv 2005-2015 aastatel 12% võrra. Eelkõige arenenud riikides suurenev rahvaarv tähendab omakorda suuremat nõudlust vee järele joomisel ja põllumajandussaaduste kasvatamisel. Olenevalt kliimast tarbivad inimesed 3-9 liitrit vett päevas. Märgatavalt rohkem kulub aga toiduainete kasvatamiseks. Kui sellele lisada personaalse hügeeni hoidmine, toidu valmistamine ja koristamine, siis tarbib inimene vett umbes 30-50 liitrit päevas. ÜRO hinnangul võib linnastumine seda numbrit mitmekordselt suurendada, kuna inimesed hakkavad kasutama ka erinevaid teenuseid.
Puhta vee kasvava nõudluse rahuldamiseks tuleb kasutusele võtta mitmeid uusi tehnoloogiaid. Näiteks oodatakse magestamise (soolade eemaldamine veest) kasutamise mitmekordistumist lähiaastatel. Paraku on Maailma Panga hinnangul see tehnoloogia liiga kallis, mistõttu moodustab magestamisest saadav joogivesi umbes protsendi kasutatavast puhtast veest. Teine levinud tehnoloogia on nn "toilet-to-tap", millega tehakse reostunud vesi taas joomiskõlbulikuks. Viimastel aastatel on vee puhastamine märgatavalt odavamaks muutnud ja üha rohkem kasutatakse seda ka arenevatel turgudel. Näiteks puhastatakse Hiinas üle 50% reoveest, mida saab hiljem näiteks tööstuses uuesti kasutada. Lisaks soovitatakse tootmiseks vett vajaminevaid tooteid valmistada riikides, kus selle kättesaadavus on odav.
Erinevate prognooside järgi kasvab globaalne nõudlus puhta vee järele rohkem kui kolmandiku võrra järgnevate kümnendite jooksul. Nõudluse kasvu puhta vee järele näitab ka eelmine sajand, kus vahemikul 1900-1995 tõusis kasutatava puhta vee hulk kuus korda, mis on kaks korda rohkem kui rahvaarvu kasv. Credit Suisse on ÜRO rahvaarvu kasvuprognooside järgi välja arvutanud, et juba 2025. aastaks elab 2/3 inimestest riikides, kus vesi on vähene ressurss.
Milline on vee nappuse mõju investoritele? Kindlasti tuleb suurema puhta vee puuduse vältimiseks investeerida rohkem eelnevalt mainitud tehnoloogiatesse, mis aitavad vett puhastada ja säästlikumalt kasutada. Näiteks Tokio börsil kauplev Kurita Water Industires, mis saab peaaegu kõik oma tuludest magestamisest, suutis oma müüki enne majanduskriisi saabumist kiirelt kasvatada. Nestle, kes loodab toiduainetööstuses silma paista kui maailma kõige efektiivsem veekasutaja, suutis efektiivsema tehnoloogia abil viimase kümnendiga kasutatavat vee hulka kolmandiku võrra vähendada, kuigi toodetavate toidukaupade ja jookide maht kasvas 60% võrra.
Kõige lihtsamini saab veesektorisse investeerida läbi börsil kaubeldavate fondide, kuhu kuuluvad erinevad puhta vee tootjad, transportijad, pudeldajad jne. Kolm tuntumat puhtasse vette investeerivat börsil kaubeldavat fondi on PowerShares Water Resources (sümbol PHO), PowerShares Global Water (sümbol PIO) ja Claymore S&P Global Water (CGW).
Kuigi jutud puhta vee puudumisest on sageli ülepaisutatud, ei ole põhiline sõnum siiski vale. Puhtast vees on saamas ressurss, mille nõudlust on üha raskem rahuldada. Ilmselt saab puhtavee nõudluse ja pakkumise tasakaalustamine olema raske protsess, mis tekitab sektoris pikaajaliselt palju häid investeerimisvõimalusi. Investorile, kel puuduvad ressursid põhjalikumalt kodutööd teha, pakuvad börsil kaubeldavad fondid ilmselt parimat võimalust puhtale veele panustamiseks.
Mikk Taras
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
