Barack Obama - võimutu pealtvaataja?

Olgu siinkohal öeldud, et heakskiidu reitingut koostavad mitmed agentuurid ja ajalehed, mistõttu tulekski tähelepanu juhtida pigem üldisele pildile. RealClearPolitics.com on koondanud kõikide suuremate küsitluste koostajate tulemused kokku ning teinud nendest allolevad graafikud. Selge on see, et kui kõrvutada George W. Bushi ja Barack Obama reitinguid, siis viimane on ameeriklaste seas oluliselt populaarsem (kui vaadata Bushi teist ametiaega, mis algas 2005. aastal). Paraku juba peaaegu pool vastanutest ei ole praeguse presidendi tegevusega rahul ning sellest annavad aimu ka internetis kolumnistide ja ajakirjanike poolt postitatud arvamusartiklid, kust leiab palju valitsusvastast kriitikat.

Barack Obama heakskiidu reiting

Must joon = "Approve", Punane joon = "Dissaprove"

George W. Bushi heakskiidu reiting (teine ametiaeg algas 2005. aastal)

Sinine joon = "Approve", Punane joon = "Dissaprove"

Allikas: RealClearPolitics.com

Enamlevinuimaks väiteks on see, et president Obama ja tema poolt juhitava administratsiooni poliitiline lähenemine on ettevõtluse vaenulik. Näiteks The Business Roundtable, mis on sisuliselt Ameerika juhtivate ettevõtete tegevdirektorite ühendus (sinna kuuluvad ettevõtted genereerivad aastas ca $6 triljoni väärtuses tulusid ja pakuvad tööd 12 miljonile inimesele), on viimastel kuudel selgelt aktiviseerunud ehk valitsusjuhtidele saadetakse ettepanekuid seadusemuudatusteks ja samas ka põhjendatakse, miks teadud seadused tuleks sätestamata jätta. Viimane selline dokument koostati 21. juunil ning selle sisust võib teha järgmise lühikokkuvõtte:

1. Maksud – Obama administratsioon ja kongress on teinud mitmeid ettepanekuid välismaal tegutsevate Ameerika ettevõtete maksustamiseks. USAs on OECD riikide seas ühed suurimad ettevõtetele määratud maksud ning üks väheseid riike üldse, mis maksustab välismaal teenitud tulusid. Administratsioon on aga plaaninud nii-öelda rahvusvahelist maksumäära peagi tõsta. See muudaks aga kohalikud ettevõtted välismaal veelgi konkurentsivõimetumaks ning samas pidurdaks ka tööhõive kasvu Ameerikas.
2. Finantssektori reguleerimissüsteemi reform - over-the-counter (OTC) tuletisväärtpaberite tagatisnõude tõstmine vähendaks turul kaubeldavate ettevõtete kapitalikulutusi 0.9% kuni 1.1% ehk ca $2.0 kuni $2.5 miljardi võrra aastas.
3. Kaubandus – administratsioon peab astuma poliitilisi samme selleks, et sõlmida vabakaubanduslepe Kolumbia, Panama ja Lõuna-Koreaga.
4. Energia ja keskkond – EPA (U.S. Environmental Protection Agency) on hiljuti teinud mitmeid ettepanekuid, mis piiraks kasvuhoonegaaside emissioone. Paraku on sätestatud seadused poolikud ehk praegusel kujul tähendaks emissioonide vähendamine ettevõtetele tohutuid lisakulutusi. Samuti on administratsioon Mehhiko lahe naftareostuse tõttu piiranud puurimist. Senikaua, kui valitsusel ei ole kindlaid tõendeid, milliseid nõudeid eirati, ei tohiks puurimist tõkestada. Viivitused piiravad majanduskasvu ja tõstab tööpuudust.
5. Tervishoid – Ameerika tervishoiusüsteemi ning ka terve kindlustussektori reformi üksikasjad on ettevõtetele ebaselged.

Sellega ei saa kriitika aga kaugeltki veel läbi. The Washington Posti kolumnist Fareed Zakaria esines vaid loetud päevad tagasi ajalehes huvitava avaldusega. Ajakirjaniku sõnul on Ameerika valitsusjuhtidel selgelt õlekõrred otsa lõppemas – baasintressimäära enam madalamale tuua ei saa ning seadusemuudatustele toetajate leidmine muutub üha keerukamaks – ning selles tuleks süüdistada Barack Obama poliitikat. Zakaria juhtis tähelepanu sellele, et Föderaalreservi 10. juunil avaldatud statistikast selgub, et USA 500 suurimal mitte-finantsettevõtete bilanssides on kokku ligikaudu $1.8 triljoni väärtuses kasutamata raha, mida ei kulutata töötajate peale, uue tehnika ostmiseks ega ka tehaste ehitamiseks. Kui heita pilk allolevale graafikule, siis sellist akumuleerunud rahamäge näeme me ettevõtetes pika ajaloo jooksul esimest korda. Zakaria sõnul tulekski majanduse stimuleerimiseks ettevõtteid nii-öelda motiveerida investeerima.

Ameerika ettevõtete (v.a. finantssektor) rahapositsioon triljonites

Allikas: Föderaalreserv

Oleme korduvalt viidanud USA osariikide kõrgetele eelarvedefitsiitidele ning märkinud ka seda, et näiteks Illinoisi osariigi kumulatiivne maksevõimetuse tõenäosus („cumulative probability of default“) oli 6. juuli seisuga 27.32%. Võrdluseks võib tuua, et Iraagi maksevõimetuse tõenäosus oli 28.03%. Võrdlemisi sarnast mõtet on edastanud ka Fareed Zakaria, kelle hinnangul on praeguses situatsioonis süüdi Washington, kus läbimõtlemata seadusemuudatused kinnituse saavad.

Kahtlemata leidub ka neid, kelle arvates ei ole praeguses majanduskeskkonnas süüdi niivõrd mitte Obama administratsioon, vaid asjade loomulik käik. Kriitikute sõnul on ka eelmainitud kolumnist teinud valesid järeldusi. Sisetarbimine moodustab USA majandustegevusest ca 70% ehk ettevõtete investeeringute kasv ei avaldaks soovitud mõju - probleem on pigem nõudluse vähesuses. Samas, miks ettevõtted raha „kokku koguvad“ on tegelikult võrdlemisi loogiline. Kui vaadata allolevat graafikut, siis näeme, et ettevõtete tootmisvõimsuse rakendatus on ajalooliselt vaadatuna endiselt vägagi madalal tasemel – mõttekas ei ole tootmisvõimsust suurendada, kui ettevõtetel ei ole piisavalt läbimüüki, et kasutada ära olemasolevat tootmivõimsust.

USA tootmisvõimsuse rakendatus

Allikas: Föderaalreserv

Üks on kindel, valitsusvastast kriitikat leidub alati, kuid mida aeg edasi, seda raskemaks muutuvad Ameerikas seadusemuudatused ning seda tulisemaks muutub võimuvõitlus. Paraku teeb olukorra keerulisemaks see, et kriitikute hulka on tekkinud USA juhtivate ettevõtete tegevjuhid, kellel on suur poliitiline mõjujõud (eriti senatis). Teatavasti peavad uued seadused/seadusemuudatused enne sätestamist saama kinnitatud nii esindajatekoja, senatis, kui ka presidendi poolt.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.