Maiuspala investoritele – börsilkaubeldavad fondid

Börsilkaubeldav fond (ETF) kujutab endast väärtpaberite või mõne muu alusvara kogumit, mida saab börsil osta ja müüa samamoodi nagu ettevõtete üksikaktsiaid. Sisuliselt on ETFi sisu sarnane investeerimisfondidele, kuid ETFidel on viimasena mainitu ees mitmeid eeliseid. Kui investeerimisfondidel on sisenemis- ja väljumistasud, millele lisanduvad haldustasud ja preemiatasud, siis ETFide puhul ostad sa osakuid nagu aktsiaid, millele kehtivad ka samad teenustasud nagu aktsiate puhul. Kui investeerimisfondide hindu arvestatakse iga päeva lõpuks ümber, siis ETFe on võimalik kaubelda reaalajas terve börsi lahtiolekuaja. ETFidel on kohati lohisevad ja keerulised nimed, kuid enamustel on võrdlemisi lihtsad sümbolid, mille järgi neid turgudel eristatakse.

Esimesed ETFid loodi USAs 1993. aastal selleks, et investoritel oleks lihtsam investeerida aktsiaindeksite liikumisse. Seega pole börsilkaubeldavate fondide näol tegu väga uue investeerimisvahendiga. Viimaste aastate jooksul on aga ETFe kiirenevas tempos juurde loodud ning praeguseks on neid tekkinud juba üle tuhande. Seejuures pakuvad ETFid investeerimisvõimalusi väga erinevatesse valdkondadesse. Algsetele indekseid järgivatele ETFidele on lisandunud fondid, mille alusvaraks on sektorid, välisvaluutad, väärismetallid, põllumajandussaadused jne. Kui ETFid olid varasemalt pikemaajaliste investorite pärusmaaks, siis kasvava likviidsuse tagajärjel on aktiivsemad kauplejadki hakanud nende vastu huvi tundma. Kasvavat likviidust ETFide turul väljendab hästi järgmine graafik, kus on näha, et viimaste aastate tehingukogused on aasta-aastalt rohkem kui kahekordistunud.

Allikas: tmxmoney.com

Et paremini mõista, kuidas ETFid võivad olla investorile oma tegevustes kasuks, toome välja mõned ETFide positiivsed ja negatiivsed küljed.

Esimeseks ETFide plussiks on asjaolu, et nad lihtsustavad portfelli hajutamist erinevate aktsiate ja piirkondade vahel. ETFi ostes saab investor osaluse tervest alusvarade kogumist, mida fond järgib. Oletades, et inimene tahab investeerida S&P 500 aktsiatesse, ei ole tal vaja osta kõiki 500 aktsiat, vaid ta võib osta hoopiski ETFi, mis järgib S&P 500 liikumist. Samuti pakuvad ETFid juurdepääsu muudelegi eksootilistele börsidele, mille üksikaktsiad ei pruugi muidu investoritele olla üldse kättesaadavad. USA börsil on enimkaubeldud fondideks S&P 500 hinda järgiv SPY, NASDAQ 100 järgiv QQQQ ja Dow Jonesi indeksile vastav DIA. Eksootilisemateks ETFideks on näiteks Singapuri turgude fond EWS, Vietnami turu fond VNM või Lõuna-Aafrika EZA. Lisaks aktsiaindeksitele on võimalik ka järgida erinevate sektorite tegevust. USA finantssektorile vastab näiteks fond XLF. Alloleval graafikul on näha kui täpselt järgib SPY S&P500 indeksi liikumist.

Allikas: Yahoo! Finance

Teisalt pakuvad ETFid alternatiivi riskantsematele tuletisväärtpaberitele nagu näiteks futuurid. Futuurilepingud on tugeva võimendusega ning seepärast kaasnevad futuuridega kauplemisel suured riskid, mis teeb väikesele portfellile mitmetel turgudel kauplemise võimatuks. Futuuride hinnaliikumised ja tagatise summad on rahalises väärtuses võrdlemisi suured. Selle asemel on investoril võimalik osta näiteks kulla hinda järgiva fondi GLD osakuid, mille alusvaraks ongi kuld. Nii on võimalik panustada kulla hinna liikumisele ilma võimendust ja suurt riski võtmata ning kaubelda nendega nagu aktsiatega. ETFide kaudu on võimalik kaubelda pea kõiki börsil kaubeldavaid futuure. Hetkel on osade fondide puhul veel probleemiks madal likviidsus, aga aja jooksul on ka selles osas oodata paranemist. Asendades futuure ETFidega tuleb siiski silmas pidada, mis on ETFi alusvaraks. Kui alusvaraks on futuurid ise, siis mõjutab lisaks futuuri hinna liikumisele fondi ka futuurilepingute ülekandmine järgmise kuu lepingule. Ülekandmisel peab fond maksma kõrgemat hinda seoses turuefektiga, mida nimetatakse contangoks. Contango mõjust ETFidele saab pikemalt lugeda Joel Kukemelki poolt kirjutatud artiklist.

Samuti on positiivseks teguriks ETFide odavad teenustasud ja võimalus võimenduseks. Ostmisel ja müümisel on ETFid väga sarnased aktsiatele. Sellest tulenevalt on teenustasud võrdlemisi madalad ja ETFide puhul on võimalik kasutada täpselt samu orderi tüüpe nagu aktsiatega kauplemisel. Samuti pakuvad börsilkaubeldavad fondid võimalust võimenduseks. Nimelt on järjest enam hakatud turule tooma kahekordse ja kolmekordse võimendusega fonde nagu näiteks kahekordselt S&P 500’le panustav SSO, mille väärtus kasvab 2% kui S&P 500 indeks tõuseb 1% võrra. Tõsi, korrelatsioon on suur vaid lühemas perspektiivis ning pikema aja jooksul väheneb see võimendusega fondidel kiiresti. Selle kohta, miks võimendusega ETFid sobivad ainult lühiajaliselt kauplemiseks on hea põhjalikumalt lugeda siit.

Positiivne on ka ETFide omadus, et nendega kaasnevad madalamad riskid kui aktsiatega. Madalamad riskid on ETFide üks olulisemaid eeliseid üksikaktsiate ees ja on ka populaarsuse kasvu põhjuseks. Nimelt võivad üksikaktsiate hinnad teha tulemuste ja üksikute uudiste tulemusena väga suuri liikumisi. Hajutatud ETFid väga drastilisi liikumisi aga üksikute uudiste tagajärjel tavaliselt ei tee. Näiteks 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakute tagajärjel langes S&P 500 liikumist jälgiva SPY väärtus 8%, kui samal ajal tegid osad üksikaktsiad päevaga läbi ca 25% või suurema languse. Samuti esineb väga harva suuri üleöö liikumisi ja suure hinnaerinevusega avanemisi.

Tasakaaluks tugevustele esineb ETFide puhul negatiivseidki külgi, millega tuleks arvestada. Väikesed kulud positsiooni võtmisel ja aktiivne hinnaliikumine võivad soodustada ülekauplemist, mida peaks kindlasti vältima. Samuti tuleb suure võimendusega ETFide puhul arvestada sellest tuleneva suurema riskiga. Meeles tuleks pidada asjaolu, et ETFid järgivad alusvara hinda, kuid ei pruugi igal ajahetkel seda täielikult imiteerida. Börsilkaubeldavatel fondidel on tihti pikad ja ilustatud nimed, mille taha võib tegelik sisu kaduma minna. Seepärast tuleks ETFide puhul alati enne kauplema asumist uurida, mis on fondi alusvaraks.

Edasiseks lugemiseks ETFide kohta leiab huvitavaid artikleid ja infot konkreetsete ETFide kohta näiteks järgmistelt lehtedelt:

ETF encyclopedia - http://etf.stock-encyclopedia.com/

Motley Fool - http://www.fool.com/investing/etf/index.aspx

Yahoo! ETF Centre - http://finance.yahoo.com/etf

ETF Trends - http://www.etftrends.com/

ETF Guide - http://www.etfguide.com//

LHV - http://www.lhv.ee/funds/info_group.cfm?group=3

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.