Eesti liitumine eurotsooniga on ametlikult nüüdseks ka Ecofin-i poolt kinnitatud ning euro tulek on kindel, kuid endiselt on euroga kaasnevate muudatuste osas palju määramatust ja ebaselgust. On arutletud, kas vahetades Eesti kroonid eurode vastu astume “uppuvale laevale” või vastupidiselt, kui kiiresti saame osa euroga liitumise positiivsetest mõjudest. Euroopa seisab küll regionaalsete väljakutsete ees, on selge, et ilma ühise valuutata oleks majanduskriis tabanud nii Euroopa Liitu kui ka selle naaberriike märksa valusamalt. Ühine vaaluta tõi otsustuslaua taha kõige tähtsamad riikide esindajad ning koos otsustati pakkuda tuge hättasattunud riikidele ja likviidsuskriisis vaevlevatele pankadele. Iga riigi iseseisva monetaarpoliitika elluviimise korral oleks langenud kogu Euroopa konkurentsivõime ning usaldusväärsus, millest enim oleks kaotanud nõrgemal positsioonil olevad väikeriigid, sealhulgas ka Eesti.
Kuigi käibel on veel kroon, on Eesti tegelikult võitnud juba eurotsooni vastuvõtmise otsusest. Eestisse uusi töökohti loovate ning kõrget lisandväärtust andvate investeerimisotsuste oluliseks eeltingimuseks on riigi rahandusliku olukorra usaldusväärsus ning minimaalne valuutarisk. Kuigi riigi eelarvedefitsiit ning riigivõlg on viimastel aastatel olnud Euroopa Liidu madalamaid, lõi kriisi ajal investorite ja ettevõtjate usaldus Eesti suhtes kõikuma. Pärast Maastrichti kriteeriumite täitmist on investorite riskikartlikkus Eesti suhtes märgatavalt langenud. Näiteks reitinguagentuur Standard & Poor`s ja Fitch tõstsid hiljuti Eesti krediidireitingu A peale, mis näitab, et Eesti finantsolukorda hinnatakse paremaks Portugalist (A-) ning oluliselt paremaks Kreekast (BB+), kelle võlakirju loetakse juba rämpsvõlakirjadeks. Ida-Euroopast paistab Eesti silma kui ühe kõrgeima krediidireitinguga riik.
Euro kasutuselevõtt olulist majanduskasvu ilma majanduse ümberstruktureerimiseta ei too. Võrreldes Eesti majanduse struktuuri 2009. aastal neli aastat varasema perioodiga tuleb tõdeda, et suuri muutusi majandusharudes kriisist hoolimata toimunud ei ole. Näiteks 2006. aastal andis pigem madalat lisandväärtust loovad tegevusalad nagu jaekaubandus, ehitus ja kinnisvaraga seonduv äritegevus kokku 43% loodud SKP lisandväärtusest. Eelmisel aastal moodustasid nimetatud sektorid 41.5% lisandväärtusest. Töötleva tööstuse osakaal on kriisi ajal langenud 17% pealt isegi 14.5% juurde. Eesti järsu majanduslanguse põhjuseks võib väliseid faktoreid arvestamata pidada odava laenuraha tõttu ülekuumenenud tarbimist, mis kallutas majandussektorid sisenõudluse rahuldamise suunas ning vähendas ekspordile suunatud ettevõtete osakaalu majanduses. Majapidamiste järsult halvenenud rahalise olukorra mõjul kannatasid eelkõige just siseturule keskendunud ettevõtjad, nagu jaemüügi- ja ehitusettevõtted. Vältimaks tulevikus nii ulatuslikku majanduslangust on oluline kriisi järel Eesti majandust mitmekesistada keskendudes kõrgema tootlikusega tegevusaladele ning laiendada äritegevust ka kaugematele välisturgudele.
Arengufond käsitles aprillis avaldatud visiooni töötubade mõttetöö tulemusena valminud raportis “Eesti Kasvuvisioon 2018” erinevaid Eesti arengustsenaariumeid. Eeldades Läänemeremaade harmoonilist ning tugevat koostööd on tõenäolised kaks tulevikustsenaariumi – “Hansa Liit II” ning “Lõuna-Soome” stsenaarium. Esimese puhul on Eesti majanduskasv tänu eksportivatele ettevõtetele tekkinud uuele majandusmudelile jõuline ning laiapõhjaline. Kõrgelt on arenenud tarkvaraarendus, finantsteenused, tekkinud palju innovaatilisi ettevõtteid ja nišše nagu näiteks põlevkivitehnoloogia. “Lõuna-Soome” stsenaariumi järgi on Eesti majanduskasv nõrk ja kitsapõhjaline. Eesti vähese atraktiivsuse tõttu on välisinvesteeringute osakaal majanduses väike. Kehtima jääb senine Eesti majanduse struktuur, kus ettevõtted keskenduvad peamiselt odavekspordile, lihtsamate teenuste osutamisele ning Soome ja Rootsi firmadele allhanketööde tegemisele. Eesti kapitaliturg jääb endiselt kesiseks, uusi ettevõtteid börsile ei lisandu. Majanduses jäävad domineerima Skandinaavia päritolu kontsernid.
“Hansa Liit II” sarnase stsenaariumi realiseerumiseks on Eestil oluline liikuda odavale tööjõule keskendunud madala tootlikusega väärtusahela osast kõrgema lisandväärtusega toodete ning teenuste väärtusahela otsa, arendades selleks olemasolevaid majandusharusid nagu näiteks keemia-, puidu-, masinaehituse- ja ehitusmaterjalitööstust. Samuti liikudes ka uutesse valdkondadesse, mis on seotud nii seniste majandusharudega nagu elektroonikaseadmete tootmisega või finantsvahendusega kui ka luues täiesti uusi teadmispõhiseid sektoreid nagu täppisseadmete valmistamine ja IT-teenused.
Kriisi jooksul on langenud küll näiteks tööjõukulud ning seeläbi pisut suurenenud efektiivsus, kuid majanduse ülesehitus ei erine oluliselt buumiaegsest madala tootlikusega majandusstruktuurist. Majanduse praegune seis sarnaneb pigem „Lõuna-Soome“ stsenaariumile. Kuulumine ühisvaluutaga eurotsooni annab Eestisse investeerivatele välisinvestoritele vajaliku kindluse, välisturgude usalduse Eesti eksportijate vastu, devalveerimishirmude kadumise ning suurendab Eesti integreerumist Lääne-Euroopaga. Lisaks nimetatule loob euro käibelevõtmine eeldused majanduskasvuks ja soodsad võimalused kiireks arenguvõimaluseks, kuid ilma hädavajalike majanduse struktuurimuudatusteta ning ekspordile keskendumata jääb Eesti majanduskasv üsna tagasihoidlikuks ning järgmistele kriisidele endiselt avatuks.
Artikkel ilmus 20. juulil e24 majandusportaalis.
Tweet
