Turudünaamika muutub pidevalt ning edukaks investeerimiseks on vaja ennast sellega kursis hoida. Praeguseid aktsiaturge iseloomustab ajalooliselt kõrge korrelatsioonitase, millest tulenevalt on üksikutele aktsiatele panustamine nii väikeinvestoritele kui fondijuhtidele oluliselt keerukamaks muutunud.
Aktiivsemad kauplejad on viimasel ajal kindlasti täheldanud, et aktsiaturud on hakanud hoogsalt ühte sammu astuma. Seda seaduspära kinnitab Barclays Capitali poolt läbi viidud uuring, mille alusel on üksikaktsiate omavaheline korrelatsioon viimaste nädalate jooksul jõudnud kõrgemate tasemeteni kui 1987. aasta kriisil ja kaks aastat tagasi, mil Lehman Brothers kokku kukkus. Lisaks sellele, et tegu on lühiajaliseltki väga kõrge tasemega, on pikemas perspektiivis võimalik näha selget trendi aktsiate omavahelise korrelatsiooni kasvule.
Tavaliselt liigub investorite tähelepanu tulemustehooajal makroindikaatoritelt konkreetsemate ettevõtete majandusnäitajate peale ning sellest tulenevalt pääsevad erinevate aktsiate eripärad paremini esile. Paljud investorid, kes tulemustehooajal korrelatsiooni langusele lootsid, on pidanud paraku pettuma, sest aktsiad on ka praegu oma ühist liikumist hoogsalt jätkanud. Euroopa suuremate ettevõtete liikumist kajastava Stoxx Europe 50 indeksi aktsiatevaheline korrelatsioon on tõusnud juba üle 90% ning S&P 500 indeksi aktsiatel üle 83% piiri.
Oma aktsiaportfelli hajutamisel ei aita oluliselt kaasa ka vaatamine teistele aktsiaturgudele. Väljend, et maailm on hakanud järjest väiksemaks muutuma, peab praegustel aktsiaturgudel kindlasti paika. Nimelt on lisaks üksikaktsiate sarnasele liikumisele tekkinud ühtsus ka maailmaturgude suundades. Kui varasemalt soovitati riskialtimatele investoritele portfelli mitmekesistamiseks arenevaid turge, siis praegu enam Reutersi hinnangul selline loogika ei toimi. Arenevate turgude beeta on langenud 1 peale, järgides kindlalt arenenud riikide aktsiaindekseid. Seda, kui sarnaselt erinevad turud koos liiguvad, väljendab hästi all toodud graafik.
Allikas: Business Insider, StockCharts.com
Põhjusi turudünaamika ja kõrgema korrelatsiooni taga on mitmeid. Ajalooliselt ongi volatiilsematel ja riskantsematel turgudel korrelatsioon keskmisest kõrgem olnud. Põhjuseks on asjaolu, et kriisi käigus ei raiska investorid aega aktsiate valimisele, vaid müüvad turu nõrkuse peale kõike ja ostavad kõike, kui hinnad on langenud madalatele tasemetele. Täpsem aktsiate valik kaasneb seejuures hilisemate turutsüklite jooksul. Samasugune olukord valdab turgudel praegugi, kui üritatakse majanduse üldist sentimenti mõista ning kardetakse suurte majanduste jahtumise pärast.
Lisaks sellele on aktsiaturge mõjutamas tegurid, mis ei ole varem sellist rolli omanud. Üksikute aktsiate suunale panustamise asemel on palju üle mindud indeksite ja sektoritega kauplemisele. Nimelt peetakse üheks korrelatsiooninäitajate kergitajaks börsilkaubeldavaid fonde ehk ETFe. ETFide kauplemise käibed on viimaste aastate jooksul näidanud väga tugevat kasvu ning praeguseks on populaarsemad ETFid muutunud pea enimkaubeldavateks instrumentideks. ETFide puhul kehtib aga loogika, et ei müüda ega osteta enam üksikaktsiaid, vaid kõiki indeksi hulka kuuluvaid aktsiaid proportsionaalselt. Sellega seoses liiguvad ETFe ostes ja müües kõik fondi kuuluvad aktsiad koos ühes suunas.
Kui varasematel aastatel ei ole omanud sellised tehingud väikeste käivete tõttu suurt mõju, siis praegu on lood teisiti. S&P 500 liikumist järgiv ETF sümboliga SPY on muutunud viimaste aastatega üheks enimkaubeldud fondiks ning seepärast on temaga tehtavad tehingud toonud muutusi aktsiaturgudelegi. All joonisel on välja toodud võrdlus S&P 500 indeksi aktsiate korrelatsiooni ja SPY ETFi käibe vahel. On selgelt näha, et viimaste aastate jooksul on SPY käivete kasv toonud endaga kaasa suuremad korrelatsiooninäitajad.
Allikas: Barclays Capital
Analüütikud usuvad, et lisaks ETFidele annab korrelatsioonile hoogu juurde ka high-frequency trading, mille alusel tehakse tehinguid automaatsete kauplemissüsteemidega ning üksikute aktsiate näitajad võivad seejuures jääda rohkem tagaplaanile. Kuna automaatsete süsteemidega tehakse väga suur osa tehingutest, siis on selle mõju turul hästi tuntav.
Korrelatsiooni kohta oli heaks näiteks olukord, kus Mehhiko lahe naftalekke tagajärjel langes terve turg ühtselt madalamale. Seejuures on aga kaheldav, et sellises olukorras on näiteks BP’l ja Google’il tegelikult nii suur seos. Mida see kõik aga investori jaoks tähendab? Investori jaoks tähendab see kindlasti, et üksikutele aktsiatele panustamine (stock-picking) on viimasel ajal oluliselt keerulisemaks muutunud.
Käesolev olukord ei tekita peavalu ainult väikeinvestoritele vaid ka suurematele fondidele, kellel on korrelatsiooni tõttu oluliselt keerulisem näidata turu keskmisest tugevamaid tootlusi. Suured fondid üritavad pidevalt osta aktsiaid, mis käituvad keskmisest tugevamalt ja välja jätta aktsiaid, mis on teistest nõrgemad. Kõrge korrelatsiooni korral ei suuda aga tugevad aktsiad nõrgematest oluliselt rohkem tõusta ning ettevõtte spetsiifilised näitajad ei pääse nii tugevalt esile. Nii on tugevad dividendiaktsaid langustega kaasa tulnud ning riskantsemad tehnoloogiaettevõtted on kukkunud kohati oodatust vähem. Sellest tulenevalt on praegu keerulisem leida aktsiaid, mis pakuksid raskematel aegadel varjupaika.
Kõrge korrelatsiooni tõttu tuleks oma aktsiaportfell kriitilise pilguga üle vaadata. Vajalik on ennast kurssi viia, kui sarnaselt liiguvad portfellis olevad aktsiad. Sellist näitajat kahe silma vahele jättes võib tekkida olukord, kus näiliselt tugevalt hajutatud portfell kujutab endast võrdlemisi riskantset aktsiate kogumit. Riski hajutamise eesmärgil võetud positsioonid ei pruugi sellisel juhul pakkuda mitmekesisust vaid moodustavad sisuliselt ühe suurema positsiooni. Samuti on tekkinud olukord, kus lisaks ettevõtete näitajate uurimisele tuleks veelgi rohkem olla kursis turu üldise suuna ja meeleoludega, sest makronäitajad ja laiem sentiment võivad aktsiahindu rohkem liigutada kui ettevõtte enda näitajad.
Arvata on, et mingil ajal peavad korrelatsioonitasemed langema hakkama, kuid iseasi on, mis tasemeteni tullakse. Aina enam on hakatud spekuleerima, et turudünaamika on oluliselt muutunud ning kõrged korrelatsioonitasemed jäävad turge saatma tulevikuski. ETFide populaarsus ja suuri käibeid tekitav high-frequency trading on viimase kümnendi fenomeniks ning nende mõju on seepärast hetkel veel keeruline hinnata. Seda, kas kõrge korrelatsiooni näol on tegu mööduva nähtuse või pikaajalise trendiga, näitab ainult aeg.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
