Kas nisu võimas ralli on jätkusuutlik?

Eelmisel neljapäeval teatas maailmas suuruselt kolmas nisu ekspordiriik Venemaa (15% kogu maailma ekspordist), et peatab nisu (nii teravilja kui ka jahu) ekspordi vahemikul 15. august kuni 31. detsember 2010. Eeldatakse, et Venemaa nisutoodang väheneb põua tõttu sellel aastal 27% 45 mln tonnini (võrdluseks olgu toodud, et 2009. aastal toodeti riigis 100 mln tonni). Kuigi riigis on piisavalt suured nisuvarud, siis loodetakse selle sammuga ära hoida läbi toiduainete hinnatõusu tekkivat inflatsiooni. Sarnane olukord oli Venemaal ka 1972-1973. aastal, kui riigi saak hävis ning nisu hind kerkis väga kiiresti.

Peale nisu ekspordi keelamise uudise avalikustamist tegi nisu detsembrikuu futuurileping, mis on ühtlasi ka kõige aktiivsem, CBOT-l (Chicago Board of Trade) 7.9%-lise ralli, tõustes $8,15 USD/bu-ni. Juuni keskpaigast on nisu futuur tõusnud 80%, mis on peaaegu 40 aasta kiireim ralli. Juulikuus tehtud hinnatõus (38%) oli suurim kuupõhine kasv alates 1973. aastast. Nisu futuuride rekordhind põhineb 2008. aasta märtsist, kui nisu hind rallis $12,83/bu.

Kuigi augustis on CBOT-il nisu futuuri hind juba tõusnud 23%, hoiavad spekulandid esimest korda peale 2009. aasta juunit pikka netopostitsiooni. Nisu hinnatõusule mõjuvad positiivselt ekspordi keelustamine ning saagi vähenemine suurimates nisu tootvates riikides. Hinnatõusu vastu räägivad järgmised faktid: nisu varud on maailmas suhteliselt suured (võrreldes näiteks maisi ning sojaubadega), nisu tootmine on geograafiliselt väga hajutatud (võrreldes teiste põllumajandussaaduste tootmisega) ning nisu hinda mõjutavad mitte üksikud tegurid, vaid mitmete tegurite kokkulangemised. Keskmiselt võtavad spekulandid pikki positsioone 11 nädalaks. Samas arvatakse ka seda, et nisu nõudlus ja pakkumine peaks olema tasakaalus ning hind ei tohiks enam muutuda. Analüüsimaja Goldman Sachs arvab, et lühikeses ajahorisondis võib nisu futuuri hind veel ülespoole kerkida, kuid pikemas perspektiivis tuleb hind allapoole (ka volatiilsus väheneb) ning õiglaseks hinnaks kujuneb $6,5/bu. 

Maailma 2010. aasta nisutoodangu prognoosi on vähendatud 13 mln tonni võrra 651 mln tonnini, mis on vaatamata sellele üks suuremaid koguseid ajaloos. Maailma suurima tootja ning eksportija, USA, nisuvarusid eeldatakse kasvavat 2010. aastal kahe sajandi kõrgeimale tasemele. Head ilmastikutingimused soosivad ka Austraalia nisutoodangu kasvu 2010. aastal. Kui USDA (U.S Department of Agriculture) 2010-2011. hooaja ennustatavaks nisu lõppvaruks (ending stock) kujuneb 166 mln tonni, siis on tegemist kolmanda järjestikuse tõusuga alates 2007- 2008. aastal tehtud 26. aasta madalamaist tasemest (124.43 mln tonni). Tegemist oleks ka suurima aastalõpu jäägiga alates 2001-2002. aastast, kui varud olid 204.2 mln tonni.

Esmakordselt 1777. aastal USAs hobikorras kasvatama hakatud teraviljast on nisu 2010. aastaks saanud üheks maailma enimkasvatatud teraviljaks koos riisi ning maisiga. Riikide lõikes on maailma suurim nisutootja Hiina, järgnevad India ning Venemaa. Maailma eeldatav nisutoodang 2010. aastal (kokku 651 mln tonni) jaguneb riikide vahel järgnevalt: muud riigid 161, EU 142, Hiina 115, India 70, US 60, Venemaa 45, Kanada 21, Ukraina 18, Kasahstan 13, Usbekistan 6 mln tonni.

Nisu futuuridega saab kaubelda LHV Traderi vahendusel ning sümboliks on ZW. Investoritele lihtsamini kättesaadavamatest instrumentidest võiks välja tuua nisu börsil kaubeldavad fondid: Londonis (WEAT ning LWEA) ja Saksamaal (OD7S). USAs ainult nisust koosnevat ETF-i ei ole, kuid on olemas indeksaktsiaid, kus nisu on üks komponent (nagu näiteks DBA ning GRU). Eelmisel nädalal tehtud tipust on nisu hind alla tulnud ning kaupleb 700 senti/bu piiri lähedal.

Nisu futuuri ühe aasta hinnagraafik:

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.