Üle-eelmisel nädalal teatas Statistikaamet, et Eesti majandus pöördus teises kvartalis tagasi kasvuteele. Sarnaselt Eestile on majanduskasv taastumas ka teistes Ida-Euroopa riikides. Seni SKP näitajad avaldanud riikidest on majanduskasvu näidanud teises kvartalis veel Tšehhi, Leedu, Ungari ja Slovakkia ning samuti võib kasvunumbreid oodata Poolalt.
Poola on majanduskriisi ajal olnud üpris ainulaadne fenomen. Riigis on küll olnud märke majanduskasvu aeglustumisest, kuid majanduslangust vähemalt statistiliste numbrite järgi pole Poola läbi teinud. Minevikku vaadates on näha, et suurimad kannatajad globaalses majanduskriisis on olnud Baltimaad, kus majanduslangus eelmise aasta keskel oli koguni üle 15%. Samas kui enamuses Kesk-ja Ida-Euroopa riikides jäid suurimad langusnumbrid 5 ja 10% vahele.
Peamiselt saabki välja tuua erinevusi just Kesk-Euroopa ning Balti riikide majanduskriisi kogemuse kohta. Kesk-Euroopa riikide (Poola, Tsehhi, Slovakkia) väiksema kukkumise põhjustas stabiilsena püsinud eratarbimine, kuna kohalik tarbija ei olnud ennast varasemalt lõhki laenanud. Samuti oli nende riikide pangandussektor tugevatel alustel ning majandust turgutasid riigi poolsed abipaketid. Toetavat mõju majandusele avaldas kohalike valuutade (Poola, Tšehhi) märkimisväärne nõrgenemine euro vastu, mis tõstis nende riikide konkurentsivõimet ning nagu ka Euroopa Keskpank langetasid kohalikud keskpangad intressimäärasid. Baltikumis oli langus aga märkimisväärselt sügavam, mille taga oli eelkõige väga tugev eratarbimise langus. Balti riigid valisid konkurentsivõime tõstmiseks sisemise devalveerimise tee ning valuutade devalveerimisest loobuti. Tänu väga kõrgele tööpuudusele ning palkade langusele olid kriisi mõjud kohalikele elanikele valulisemad. Samas on Kesk-Euroopa valuutad juba oma põhjadest tugevnenud ning osa konkurentsivõime paranemisest ära andnud, kuid Baltikumis on see eelis tänu hindade ja palkade langusele säilinud.
Siiski ei saanud mitmed Ida-Euroopa riigid läbi ilma välise abita ning tuli pöörduda IMFi poole. Suurenenud riskide tõttu oli likviidsus finantsturgudel kokku kuivanud ning kõrgema laenukoormusega riikidel esines raskusi laenude refinantseerimisega. Samuti nähti devalveerimistonti Baltikumis. Suurimad abipaketid said Ungari ning Rumeenia, kellele antud laenud moodustavad pea 20 miljardit eurot. Läti abipaketi maht oli näiteks 7,5 miljardit eurot ning IMF ulatas abikäe veel lisaks Ukrainale ja Serbiale. Kuid välisorganisatsioonide finantsabi ei ole riikidele kergelt kätte tulnud. IMF finantsabiga käivad kaasas ranged nõudmised ning nii tuli märkimisväärselt parandada eelarve positsioone ja võtta vastu valulikke otsuseid. Näiteks 2010. aasta alguses külmutas IMF isegi laekumised Rumeeniale ning suvel oli Ungaril raskusi rahvusvaheliste laenuandjatega kokkuleppele saamisega.
Majanduskriis on toonud kaasa ka rahutu poliitilise olukorra ning Ida-Euroopas leidub vähe riike, kus sama valitsus oleks võimul püsinud läbi terve kriisi. Nii vahetus võim näiteks 2009. aasta märtsikuus Lätis, kui pärast pikki läbirääkimisi sai võimule uus 5- parteiline koalitsioon. Üks huvitav fakt on ka see, et nii Ungaris, Rumeenias kui ka Tšehhis oli umbusaldushääletus peaministrile edukas ning pea aasta juhtisid riiki peaministri kohusetäitjad. Regiooni pailaps majanduse vaatevinklist, Poola, viis ennetähtaegsed parlamendivalimised läbi juba 2007. aasta oktoobris, kus võimule sai paremtsentristlik erakond eesotsas praeguse peaminister Donald Tuskiga. Samuti on muutusi olnud ka Eesti poliitilisel maastikul, kui sotsiaaldemokraadid koalitsioonist lahkusid ning jätsid võimuesindajatele vaid marginaalse enamuse parlamendis.
Kokkuvõttes on mitmed riigid aga tagasi kasvuteel ning majanduskasv senini isegi ületamas analüütikute ja rahvusvaheliste organisatsioonide prognoose. 2011. aastaks ootab Euroopa Komisjon oma kevadprognoosi järgi Kesk- ja Ida-Euroopa regioonile keskeltläbi 3%-list kasvu. Peamine kasvuvedur siiani on olnud eksport, kuid järgmisel aastal peaks aina tugevamat mõju avaldama taastuv eratarbimine. Peamine nõrk koht on aga suureks paisunud eelarvedefitsiidid. 2010. aastal on oodata, et Euroopa Liidu 3%-lise eelarve defitsiidi eesmärgi suudavad täita vaid Eesti ja Bulgaaria. Samas kui Läti, Leedu ja Rumeenia eelarve puudujääk võib ulatuda 8%-ni SKP-st ning Poolas üle 7% SKP-st. Seega peavad mitmeid riigid eelarvekärpeid jätkama ning majanduse stiimulpakette koomale tõmbama.
Tweet
