Isegi majanduskriis ei suutnud panna inimesi loobuma sellest kergelt sõltuvust tekitavast toorainest. Algupäraselt Etioopiast pärit ja nüüdseks maailma vallutanud kohvi tarbimine kasvab mõõdukalt ca 1%-1.5% aastas, hoolimata majandustsüklitest ning tarbijate finantsolukorrast.
Maailmas on enimlevinud peamiselt kaks kohvisorti, milleks on enamasti Lõuna-Ameerikas kasvatatav arabica ning Aasias ja Aafrikas kasvatatav robusta. Täiusliku maitse ning lõhnaga arabica on kõige väärtuslikum kohvitüüp ning suurest nõudlusest tulenevalt ka kõige kallim. Robusta jällegi on väga paindlike kasvutingimustega ning seda kasutatakse peamiselt lahustuvas kohvis. 2009. aasta suurim kohvitootja (ja ka suurim arabica kohvi tootja) oli 39 miljoni kotiga (1 kott võrdub ca 60kg) Brasiilia (kusjuures brasiillased tarbivad ise ca 50% riigis toodetud kohvist), teisel kohal 18 miljoni kotiga Vietnam (peamine robusta tootja) ning kolmandal kohal Kolumbia (arabica kohvisort) 9 miljoni kotiga.
Euroopa riigid on maailma suurimad kohvi tarbivad riigid elaniku kohta: esikohal on Soome 608 liitriga aastas, järgnevad Norra 322 ning Taani 180 liitriga. Esimene mitte-Euroopa riik on alles 9. kohal olev Kanada 125 liitriga aastas ning esimene kohvi tootev riik on 15. kohal olev Costa Rica 106 liitriga.
Alates 2010. aasta algusest on kohvi hind maailmaturul tõusnud 20. augusti seisuga ca 33%, mis ületab isegi sellel aastal tugevalt rallinud nisuhinna ca 25%-list tõusu. Sellel nädalal tegi ka arabica kohvi detsembrikuu futuurleping hind viimase 12 aasta tipu, tõustes üle $1.85 0.45kg kohvi eest.
Kohvifutuuri tõus on põhjustatud tormidest maailma suurimates kohvi tootvates riikides (Mehhikos, Vietnamis ning Kolumbias). Tormidega kaasnevad vihmahood raskendavad saagi korjamist ning soodustavad hallituse teket ubadel. Seega vähenevad kohviubade varud praegu kiiresti ning hinnasurvet võimendab tõik, et varud on niigi madalaimal tasemel alates 2000. aasta maist. Sellel aastal kohvioa tootmist mitte soosivad ilmastikuolud on robusta varusid maailmas vähendanud 39% ning Kolumbia kohvitoodang on langenud 33 aasta madalaimale tasemele.
2009. aastal toodeti International Coffee Organizationi andmetel maailmas 120 miljonit kotti kohvi (1 kott on ca 60kg), mis on 6% vähem kui 2008. aastal. 2009/10 aasta kogutoodangu prognoosi on alandatud 2.2 miljoni koti võrra 125.2 miljonini ning globaalne kohvi eksport on kukkunud alates 2009. aasta oktoobrist 6.8%. Kuid positiivne on see, et Vietnami, Kolumbia ning Brasiilia ekspordi vähenemise kõrval oodatakse sellel hooajal Indoneesiast, Ugandast ning Guatemalast väljaveetavate ubade koguse kasvu.
Maailma kohvivarud olid kümne viimase aasta jooksul kõige kõrgemad 2009. aastal, ulatudes 22 miljoni kotini ning kasvades alates 2000. aastast üle 40%. Kusjuures maailma suurimate kohvitootjate Brasiilia ja Vietnami varud moodustavad vaid 16% kogu maailma varudest ning suurem osa varudest on tarbivate riikide käes, sh Euroopa Liidul üle 50%.
Spekuleerijad on kohvioa hinnatõusule praegu samuti kaasa aitamas, olles elektroonilistelt börsidelt kokku ostnud kohvioa positsioone rohkem kui kunagi varem alates 2008. aasta aprillist ning kaugel pole ka viimase 10 aasta rekordi ületamine.
Kohvifutuuridega saab kaubelda LHV Traderi vahendusel ning sümboliteks on KC (arabica) ning RC (robusta). ICE Futures US-il on tegemist 37 500 naelaste arabica futuuridega (US senti naela kohta) ning Londonis NYSE Liffes 10 000 tonniste robusta lepingutega (US dollarit tonni kohta). Ning tavaliselt on arabica futuuri hind kaks korda kallim robusta hinnast.
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
