Kas USA võlakirjaturg on mullistumas?

Kuid leidub analüütikuid, kes ei pea praeguseid võlakirjatulususi üldsegi mitte madalateks. Näiteks Tony Crescenzi, kes on Pimco strateeg toob välja mõned põhjused, mis õigustab madalaid võlakirjaintresse. Tema sõnul ei ole praegused tulusused ajaloolistest tasemetest madalamal. Kui arvestada, et inflatsioon ja Fedi intressimäär on nullilähedased, siis ei saagi eeldada, et võlakirjaintress oluliselt kõrgem peaks olema. Samuti on inimesed hakanud rohkem säästma, et taastada oma rahaline olukord pärast kahjumeid aktsia- ja kinnisvaraturul. Kuna paljud turuosalised on praegust võlakirjahindade tõusu võrrelnud USA tehnoloogiamulliga, on Crescenzi välja toonud mõned erinevused. Nimelt, kui 2000. aastal uskusid investorid ettevõtete aina kasvavatesse rahavoogudesse, siis näiteks ettevõtete võlakirjade madalat tulusust põhjendab emiteerijate suur raha hulk bilansis, mis lisab kindlust, et ettevõtted suudavad maksetega toime tulla. USA valitsuse võlakirjade puhul ei tasu samuti karta maksmiste hilinemist, sest valitsusel on võimalus raha trükkida. Pimco strateeg toob ka välja fakti, et investorid on viimase kümnendi ajal üle elanud kaks aktsiaturgude kriisi ning seega ei julgusta selline volatiilsus aktsiate juurde tagasi pöördumist. 1999. aastal moodustasid majapidamised 50% aktsiaturgude kapitalisatsioonist, kuid isegi siis, kui turud taastusid ja Dow Jonesi indeks saavutas oma kõigi aegade kõrgeima taseme, ei olnud see piisav, et majapidamisi tagasi aktsiaturule suunata ning 2004-2007 moodustasid majapidamised 37% aktsiaturu kapitalisatsioonist.

The Economist’is kirjutab Stephen King, et analüütikud arvasid kümme aastat tagasi, et Jaapani võlakirjaturul on mull, kuid siiamaani ei ole kartused tõeks osutunud. See lihtsalt näitab, et stagnatsiooni ja deflatsiooni tingimustes on valitsustel võimalik laenata väga madala intressiga. Artikli autor usub võlakirjaintresside edasisse langusesse tuues põhjenduseks vananeva elanikkonna, kes suunab oma investeeringud kindlamasse ja pidevat rahavoogu tootvatesse instrumentidesse ning keskpank on sunnitud deflatsioonist hoidumiseks ostma valitsuse võlga. Samas ei saa USAd ja Jaapanit võrrelda üks ühele. Vastupidiselt USAle on Jaapanis valitsuse võlakirju ostnud peamiselt jaapanlased ise. Kingi arvates on tõenäoline stsenaarium selline, et delfatsiooni vältimiseks ostab Fed võlakirju, mis toob intressid alla, mis omakorda tekitab müügihuvi välisinvestorites, mistõttu võlakirja intressid hakkavad tõusma. Selleks aga, et Fed saaks aga oma monetaarpoliitikat ellu viia, peab keskpank veelgi rohkem võlakirju ostma. Kokkuvõtteks jäävad intressimäärad madalaks, kuid dollari väärtus langeb.

Võlakirjahindade mullistumise kasuks räägivad suurenenud rahavood võlakirjadesse investeerivatesse fondidesse ning üha suurenev USA avaliku sektori võlg. Samas möönab David Rosenberg, et ainult pakkumise suuruse järgi ei ole intressimäärade ennustamine kuigi edukas. Ta toob kaks näidet. Esiteks kui 1999. aastal oli valitsuse võlg üsna väike, tõusis 30-aastase võlakirja intressimäär 4.7% pealt 6.7% peale. Teisalt on Jaapani avaliku sektori võlg suhtena SKPsse 200% ning 10-aastase võlakirja pealt teenib investori kõigest 1.2% tulu aastas. Võlakirja tulusust mõjutab kindlasti ka oodatav inflatsioon. Üks võimalikest meetoditest saamaks teada, kui palju investorid inflatsioonipreemiat nõuavadm, on 10-aastase võlakirja tulususest lahutada sarnase tähtajaga TIPSi (Treasury Inflation Protected Security) tulusus. Vaadates 10-aastase võlakirja tulususi tähendab see, et investorid ootavad järgneva kümne aasta jooksul inflatsiooniks (2.5%-1.0%) ca 1.5% inflatsiooni p.a. Siinkohal tooks välja ka ühe graafiku 10-aastase võlakirja tulususe ja sesoonsuga läbikorrigeerimata yoy muutusega tarbijahinnaindeksi kohta. Punane ala graafikul on võlakirja tulusus miinus tarbijahinnaindeks ehk reaalne tulusus.

Bloombergi andmetel on üheks nõudluse suurenemise põhjuseks ka valitsuse võlakirjadele alternatiivide puudumises. Bank of America Merrill Lynch prognooside kohaselt tõuseb USA võlakirjade pakkumine $1.2 triljoni võrra, kuid ettevõtete ning hüpoteegi, tarbijalaenudega seotud võlakirjade emiteerimine peaks vähenema $1.3 triljoni võrra. Krediiditurgude mahu vähenemine peaks aitama selgitada, miks intressimäärad püsivad madalal hoolimata sellest, et valitsuse võlg kasvas yoy 21% ehk $8.18 triljonile. Hetkel on seega USA valitsusel soodne võimalus finantseerida $1.47 triljoni suurust 2010. aasta eelarvedefitsiiti rekordmadala laenuhinnaga. Majandusolukorra halvenemise tingimustes on pangad laenu saamise tingimusi karmistanud ja ka ettevõtete ning eraisikute nõudlus krediidi järele on kahanenud. Seega investeerivad pangad raha USA võlakirjadesse, lõigates kasu ajalooliselt kõrgelt kapitali hinna ja võlakirja tulususe vahelt.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.