Andres Viisemann: kümnendik pensionirahast on Eesti firmades

Eesti edukaim pensionivara investeerija Andres Viisemann hoiab kümnendikku pensionirahast kohalikes firmades, suured pangad on aga pensionifondide investeeringutest siinsesse majandusse loobunud. Rääkisin päev enne intervjuud sõbrale, et lähen küsitlema LHV pensionivara investeerijat Andres Viisemanni. Sõbra pensioniraha on fondis K3, see on riigi suurim ja kõige nõrgem fond. Sõber ütles, et kaotused on suured olnud, aga kuna Swedbank on suur ja usaldusväärne, siis küllap aastate pärast on ka pensioniraha kasvanud.

Miks on nii, et kõige nõrgemad fondid on klientide arvult kõige suuremad ning inimesed ei kiirusta oma raha viima edukatesse fondidesse?

Siiani on turuosad paika pannud panga kontorivõrgu suurus, mitte fondi tootlus. Arvestades seda, et LHV-l on vaid üks kontor, siis on meil isegi hästi läinud. Seetõttu oleme oma fondide tutvustamiseks otsinud ka alternatiivseid kanaleid, nagu kaubanduskeskused ja avalikud üritused. Mullu tuli meile umbes kolmandik liitujatest ka internetipanga kaudu.

Me tahame murda arusaama, et pensionifond tuleb võtta oma pangast. Neil, kes on oma panga ja olemasoleva fondivalikuga rahul, on võimalik meie esindajale kohe «ei» öelda või viisakalt ära kuulata ja siis lahkuda. Pangakontorites käib müük palju agressiivsemalt ja «peenemate» vahenditega.

Kujutage ette olukorda, kus te küsite oma kodupangast laenu, teie taotlus võetakse kaalumiseks, aga seejärel «tutvustatakse» teile selle panga pensionifondi. Või näiteks teatab kodupank, et teil on juba pangatooted A, B ja C ning kui te liitute veel pensionifondiga, siis on teil võimalik saada kuld­kliendi staatus.

Pensionifondi valiku sidumine muude pangatoodetega on seadusega keelatud ning inimesed, kellele on avaldatud pensionifondi valikul survet, võivad pöörduda finantsinspektsiooni või tarbijakaitsesse.

LHV teise samba pensionifondid on riigi edukaimad, kuidas on see teil õnnestunud?

Kui võrrelda pensionifondide tootlusi, siis LHV pensionifondid on tõesti klientide vara alates pensionireformist kõige rohkem kasvatanud. LHV viis fondi on viieteistkümne fondi hulgast, mis 2002. aastal alustasid, viis esimest. Samas on Eesti kõige suurema fondihalduri kolm fondi kolm viimast.

Meie eesmärk on kasvatada LHV fondide turuosa selle aasta lõpuks kümne protsendini. Viimastel aastatel, kui olukord finantsturgudel on muutunud varasemast keerulisemaks, on ilmnenud ka suured erinevused fondide tootluses. Me võtsime vähem riske ja seetõttu olid meie kaotused 2008. aastal oluliselt väiksemad kui suurte fondide omad.

Mida rahulikumad on väärtpaberiturud, seda vähem lahknevad erinevate fondide tootlused. Sel aastal on Eesti pensionifondide indeks tõusnud kuus protsenti ning parimad fondid on pakkunud sellest umbes2,5 protsenti paremat tootlust.

Kuidas teete investeerimisotsused?

Ma ei looda ainult statistika ja riskide hajutamise peale. Investeerin ainult neisse ettevõtmistesse ja väärtpaberitesse, millest ma arvan end aru saavat. See iseenesest välistab suure hulga – ka tõenäoliselt häid – investeeringuid. Seetõttu on meie üksikud investeeringud üsna suured võrreldes meie fondide mahtudega.

Vaatamata sellele, et me võrdleme ennast pidevalt teistega, on LHVs julgust teatud olukordades teistest erineda. Kui aktsiad langevad, siis me müüme aktsiaid, mitte ei säilita mõne teoreetilise mudeli poolt etteantud osakaale. Ka praegu on meie fondides aktsiaid oluliselt vähem kui lubatud, sest kardan, et maailma suuremad aktsiaturud on hetkel liiga riskantsed. Aasta alguses, kui aktsiate hinnad tõusid, jäime me teistest veidikene maha. Viimase kolme kuu jooksul, kui aktsiate hinnad on langenud, oleme aga suurematest fondidest mõne protsendiga mööda läinud.

Me oleme selle aasta jooksul oluliselt kasvatanud Balti aktsiate osakaalu (enamuse moodustavad Eesti ettevõtete aktsiad), mis on hetkel umbes kümme protsenti meie fondide mahust. See on veidi rohkem kui kolmandik kogu meie aktsiapositsioonist. Võrdluseks: Eesti kõige suuremas pensionifondis ei olnud juuni lõpu seisuga mitte ühtegi Eesti aktsiat. Võib-olla läbi mõne välismaise investeerimisfondi oli 0,1–0,3 protsenti.See näitab mõnevõrra ka lähenemiste erinevust. Siinkohal ei taha ma jätta muljet, et ma investeeriksin kodumaistesse aktsiatesse ainult patriootlikel kaalutlustel. Ma ei luba, et Eesti aktsiate osakaal on ka kümne aasta pärast samal tasemel.

Kas LHV Varahalduse fondide investeeringud ongi peamiselt teie otsused, teie valikud?

Ma ei investeeri üksinda. Mind abistavad Romet Enok, Rait Kondor ja Mihkel Oja, kes juhib kogu meie varahalduse meeskonda. Joel Kukemelk aitab samuti investeerimisel. Edu olen ma nõus teistega jagama, aga kui mingi asi valesti läheb, siis vastutus on minu kanda, sest mina teen lõplikud otsused. Minu nõusolekuta keegi investeerida ei saa.

Mulle endale meeldib tegeleda maailmamajanduse suure pildi analüüsiga, see tähendab varade jaotusega erinevate varaklasside, regioonide ja tööstusharude vahel. Näiteks kui ma otsustan, et soovin investeerida Euroopa tööstusettevõtetesse, siis kolleegid aitavad valida, kas osta Siemensi, ABB või mõne muu ettevõtte aktsiaid. Eesti börsiettevõtetesse vaatan ka ise tõsisemalt sisse, aga Euroopa ja Ameerika turgudel toetun rohkem kolleegide analüüsile. Ka Aasia turge pean oma spetsialiteediks.

Kas jagate arvamust, et Eesti panganduse suurim probleem on vähene konkurents?

Mõned aastad tagasi oli konkurents päris tihe, kui laenudest sai nn tarbekaup, mille juures luges vaid hind, ning pangad võitlesid turuosade pärast. Praegu võib-olla turuosa nii palju ei tähtsustata ja püütakse hoopis kasumit teenida.

Eesti on väike, nii et väga palju pankasid Eestisse ei mahugi. Seetõttu on ka Eesti pangandus muutunud siin tegutsevatele välispankadele, vaatamata ilusatele sõnadele, kõrval­äriks. Ma ei näe suurt probleemi selles, kui panga kapital kuulub välismaalastele. Kuid teeb kurvaks, kui otsustajad ja otsustamine viiakse Eestist minema ning siia jäävad ainult välispankade eestlastest müügimehed, kes täidavad vaid etteantud müügiplaane. Minu arvates on Eesti panganduse suurim probleem see, et paljud otsused ei sünni enam siin.

Kuidas euro meid mõjutab?

Emotsionaalselt on see väga positiivne. Emotsioonivabalt vaadates oli see aga kohustus, mille me võtsime koos Euroopa Liitu astumisega. Ma ei ole LHV pensionifondide raha investeerides kunagi panustanud euro tulekule, vaid hoopis jälgisin, et osakuomanikud ei kaotaks, kui euro oleks tulnud praegusest kursist erineva kursiga.

Te elate suurema osa aastast Jaapanis. Miks?

Umbes üheksa kuud aastas elan ma tõesti Tokyos. Minu abikaasa on jaapanlanna. Sakiyo oli valmis ka Eestis elama, kuid enne meie poja sündi otsustasime, et tulevasel emal on kergem last oodata ja sünnitada oma emakeelses keskkonnas. Nii me olemegi Tokyosse jäänud. Kuid mul on väga hea meel, et väikese Alexandri esimesed sõnad olid eestikeelsed.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Link  28. augustil Postimehes ilmunud Andrus Karnau poolt läbiviidud intervjuule on siin.

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.