Hispaania tagastab €5.1 miljardit käibemaksu?

Selgelt on uudis endaga kaasa toonud uued kahtlused kõrge võlakoormaga Euroopa riikide maksuvõimekuses. Olukorra muutis veel hullemaks El Economista artikkel, kus kirjutati, et Hispaanial kohtuotsust edasi kaevata ei ole võimalik, kuna seaduserikkumist arutatakse Tribunal Economico Administrativo Central (TEAC) nimelises kõrgema astme kohtus. 

Goldman Sachs analüüsimaja sõnul ei ole veel teada, kas ebaseaduslikult kogutud maksud tuleb tagastada täies mahus ning kas kohtul on õigus nõuda riigilt nimetatud €5.1 miljardit vahetult peale kohtuotsuse jõustumist. Küll on aga selge probleemi tõsidus – mäletatavasti on Hispaania valitsus teinud käimasoleval aastal suuri eelarvekärpeid, mis said kodanike poolt suurt negatiivset vastukaja. Võla suurus maksumaksjate ees on võrreldav aga infrastruktuurile tehtavate kulutuste kärpega, mis ulatusid ca €5.9 miljardini.

Probleem seisneb selles, et Hispaania seaduste kohaselt tuleb käibemaksu arvestada kvartaalselt või kuiselt, kuid maksuamet otsustas toimingu lihtsustamiseks hakata arvestama käibemaksu aastapõhiselt, mis ei ole aga seadusega kooskõlas. Maksuküsimuse algatas Gestha ehk Hispaania maksumaksjate liit, kes nõuab, et kõik käibemaksudeklaratsioonid tagant järele üle vaadataks ning nii-öelda ebaseaduslikud maksutulud tagastataks. Samas ei ole veel selge, kas maksuamet on kohustatud üle vaatama kõik mainitud 3 aasta deklaratsioonid või ainuüksi need deklaratsioonid, mille vastu on kaebused esitatud. Kuigi juriidiliselt on riik nii-öelda ebaseaduslikult teeninud €5.1 miljardit, siis kõiki deklaratsioone ilmselt edasi ei kaevata.

Hispaania maksuamet teatas hiljuti antud intervjuus Bloomberg’ile, et nad plaanivad tagastada käibemaksu vaid juhul, kui deklaratsioonide kohta on esitatud kaebus. Maksuameti hinnangul tuleb neil välja maksta aga Gestha poolt välja pakutud €5.1 miljardi asemel hoopis €200 kuni €300 miljonit – sisuliselt toob kohtuhagi endaga kaasa vaid viivituse seoses maksutulude laekumisega.

Economista hinnangul on paljud investorid uudist valesti tõlgendanud ning kohtuhagi ei tähenda kindlasti mitte Hispaania rahapositsiooni nõrgenemist ega riigivõla kasvu. Economista sõnul tuleb esmalt välja selgitada, kas käibemaksu arvestamiseks kasutatud meetod tõi endaga kaasa lisatulude laekumisi ning teisalt võtab potentsiaalsete tagasimaksete tegemine aega. Vaatamata sellele, et paljude analüütikute sõnul on Gestha probleemi tegelikust suuremaks “paisutanud”, tõmbas olukord taaskord investorite tähelepanu riikide eelarvedefitsiitidele.

Morgan Stanley avaldas 25. augustil analüüsi, mis kandis ingliskeelset nimetust “Ask Not Whether Governments Will Default, but How”. Analüüsimaja sõnul ei ole riigi võla ja SKP suhtarv õige meetod võlgnevuse hindamiseks. Esiteks, nimetatud suhtarvus ei kajastu kõik kohustused – näiteks 2008. aasta märtsis hindas Suurbritannia valitsuse statistikaamet riigitöötajate pensionikohustusteks ca £770 miljardit ehk ca 58% SKP’st. Teiseks, MS’i sõnul ei ole tähtis mitte SKP vaid riigitulud. Kui vaadata allolevat tabelit, siis USA riigivõlg on Euroopa riikidega võrreldes oluliselt suurem. Kolmandaks, võla ja SKP suhtarv on indikaator, mis näitab üksnes mineviku võlakoormat. Analüütikute sõnul on hoopis tähtsam vaadata, kui palju võlakoorem edaspidi kasvab. Ehk kui kasutada Morgan Stanley sõnul riikide võlakoormat täpsemini hindavat võla ja riigitulude suhtarvu, siis suurimaks ohuallikaks ei ole mitte Hispaania.

Allikas: Morgan Stanley

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.