USA valitsus on viimase pooleteise aasta jooksul proovinud mitmeid erinevaid meetmeid toetamaks kinnisvaraturgu, mis on põhjustanud hindade kunstlikult kõrgel tasemel püsimise. Ootamatult suur langus majade müügis sellel suvel aga on ametnikud pannud ebameeldivad valiku ette – kas toetada praeguseid või tulevasi majaomanikke.
Viimase 18 kuu jooksul on valitsus loonud pea kõikvõimalikke stiimulprogramme, et ergutada kokku kuivanud kinnisvarasektorit. Mõnede näidetena võib tuua maksusoodustused, laenutingimuste muudatused, madalamad intressimäärad, valitsuse poolt tagatud laenud jne, mille mõte oli majade väärtuste langemise takistamine ning laenajate maksejõuetuse vältimine. Valitsuse eesmärgiks oli kinnisvaraturu stabiliseerimine seniks, kuni majandus ja kinnisvarahinnad taas kasvama hakkavad. Kahjuks on see aga oodatust rohkem aega võtnud ning majadele ostjaid ei leidu. Juulis langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes majade müük 26% ning näha on ka märke, et valitsusel on ideed hakanud otsa saama. Mõned analüütikud ja majandusteadlased soovitavad nüüd kinnisvaraturu elavdamiseks nii-öelda šokiteraapiat – lasta hindadel langeda seni kuni tekib ostuhuvi ehk lasta kinnisvaraturul kukkuda. Ekspertide hinnangul tekitab see stabiilsuse, mida USA valitsus on miljardeid ja miljardeid kulutades soovinud saavutada. Allpool on toodud ka graafik olemasolevate majade (sinine joon) ja uute majade (punane joon) müüginumbritest.
.jpg)
Allikas: Calculated Risk
Kuid mida madalamale hinnad langevad, seda rahulolematuks muutuvad praegused kümned miljonid majaomanikud, kes on juba pidanud leppima keskmiselt 30% hinnalangusega. Ning mida vaesemalt omanikud ennast tunnevad, seda vähem kulutusi nad teevad. Samuti nähes, et sarnane maja, kus omanik elab müüakse tänava teises otsas maha poole odavamalt pangale võlgnetavast summast, tekitab see kiusatuse laenumaksete tasumata jätmiseks. USA majade ja linnade planeerimisega tegelev minister Shaun Donovan ütles CNNile, et valitsus teeb kõik mis võimalik, et aidata kaasa kinnisvaraturu taastumisele. Donovan jättis lahti ka võimaluse järjekordse maksusoodustusprogrammi loomiseks. Eelmisel kevadel lõppenud maksutagastusprogrammi alusel said esimest korda maja ostnud toetust kuni $8000 ulatuses ning kolivaid inimesi toetati kuni 6500 dollariga. Kogu projekt läks maksumaksjale maksma $30 miljardit ning suur osa sellest läks inimestele, kes oleks hoolimata toetusest endale maja soetanud. Siiski lükkasid ministeeriumi pressiesindajad uue programmi loomise tagasi ja ütlesid, et see on väga vähe tõenäoline. Hetkel tegeletakse uute stiimulprogrammide käivitamisega, mille seas on ka $3 miljardi suurune toetus töötuks jäänud inimestele kodu kaotamise vältimiseks.
Kui viimase aasta stiimulid pidid olukorda paremaks muutma, siis tegelikult ei ole meetmed situatsiooni parandanud. Keskmise maja müügiks läheb aega rohkem kui aasta, kuid lisades sinna veel majad, mis pank on võõrandanud, kuid ei ole veel müüki pannud, on müügiprotsess veelgi pikem. Ehitajad on samuti väga raskes olukorras. Uute majade müük on madalamal tasemel kui 1980ndate majanduskriisi ajal, kuid laenuintressid olid siis kaks korda kõrgemad kui praegu.
Halvenevad tingimused on mitmete turuosalised viinud arvamuseni, et kõige parem tegevusplaan oleks teha mitte midagi. Usutakse et stabiilsust ei saa osta samal ajal lootes, et turg iseenesest taastub (tuntud ka kui “extend and pretend” või “delay and pray” lähenemine). Kinnisvaraturu analüütiku Ivy Zelmani sõnul on aitab kunstlikust toetamisest ning turul peaks laskma loomulikult kohaneda. Equity Now president Michael L. Moskwitz on samuti arvamusel, et hindadel peaks laskma langeda, sest praegu diskrimineerib valitsus neid, kes saaksid endale lubada $200 000 maja, kuid praegune $250 000 hind käib neil üle jõu. BusinessInsider on välja toonud inflatsiooniga kohandatud majade hinna graafiku, mille järgi peaks hindadel veel ca 5-10% langusruumi olema, et jõuda ajaloolistele tasemetele. Kuigi hindade odavnemisel loobuks rohkem inimesi laenumaksetest, peaks pankadel laenukahjumite katmiseks varasemast enam kapitali olema. Samuti aitaks see kinnisvaraturul ja ka majandusel tervikuna kiiremini taastuda.
Allikas: BusinessInsider
Samas on üks põhjustest, miks valitsus stabiilsust tagada soovib see, et paljud hüpoteeklaenud on valitsuse enda poolt tagatud. Alates 2006. aastast on Federal Housing Administration kindlustanud miljoneid madala sissemaksega laenusid, kuid juba kaks aastat hiljem pidid ametnikud tõdema, et tegu oli veaga. Nimelt oli juba pärast esimest aastat 12%-l laenudest esinenud maksehäireid. 2009. aastal tagas valitsus kõrgema krediidiskooriga inimeste kodulaene, kuid ka sel juhul oli pärast esimest aastat tähtajaks tasumata 5% laenudest. Hirm selle ees, et hindade edasine suurem langemine võib ostjad tükiks ajaks turult eemale peletada on mõned analüütikud pannud arvama, et valitsus peaks siiski hoogustama stimuleerivat tegevust. Näiteks Pimco peadirektor William H. Grossi arvates võiks valitsuse tagatud laenude intressimäärasid langetada, mis omakorda suurendaks eratarbimist $50-$60 miljardi võrra ja samas tõstaks ka majade hindu. Antud ideel aga ei ole palju toetajaid, sest Kinnisvaramaaklerite Ühendus (National Association of Realtors), kes oli eelmise maksutagastusprogrammi taga ei tunne huvi uute stiimulprogrammide algatamise vastu. Mõned ühenduse liikmed arvavad, et nõudlus suureneks, kui maja ostjat toetada $25 000-ga, kuid sellist summat valitsuselt saada on võimatu. Seega küsivad ühenduse liikmed, et kui valitsuselt ei saada piisavalt suurt toetussummat, siis milleks üldse kulutada väiksemaid summasid, millest nagunii kasu ei ole?
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
