Millal hakkab häirekell majanduses tööle? - Artiklid - Uudised - LHV finantsportaal

Millal hakkab häirekell majanduses tööle?

Mikk Taras

10.09.2010 09:00

Languse järgsele perioodile omaselt jagunevad investorid hetkel kahte gruppi. Pessimistid ootavad uut kukkumist ja optimistid peavad seda müraks, mis tekitab börsidel häid teenimisvõimalusi. Järgnevalt vaatame lähemalt üht näitajat, mis aitab kahe grupi vahel poolt valida.

Millise kiirusega kasv taastub? Kas üldse taastub? Ohustab meid juba uus kukkumine? Õppetund viimasest majanduslangusest on investoritel värskelt meeles ja paljud jälgivad nüüdsest hoolikamalt globaalse majanduse käekäiku. Kui majandus taastub, tundub börsidel tänaste tasemete juurest tõusuruumi küllaga. Kui aga suure vaevaga rööbastele aidatud rong uuest teelt välja sõidab, ei ole keskkond investoritele kindlasti lihtne.

Makromajanduse suunast annavad iga päev märku mitmed näitajad. Paljud neist kattuvad või annavad vastuolulisi signaale. USAs mõõdavad iga kuu tarbijausaldust vähemalt kolm erinevat näitajat, kuus kajastavad olukorda tööturul ja mitmed ülejäänud viitavad majanduskasvule. Lisaks mõjutavad liikumisi börsidel näiteks Hiina SKP, Saksamaa ekspordi ja Kreeka võlakirjaoksjoni andmed. Suure hulga makronäitajate seast tuleb enda jaoks välja selgitada, millistele indikaatoritele rohkem tähelepanu pöörata.

Morgan Stanley Euroopa aktsiaturgude strateeg Ronan Carr soovitab majanduse käekäigu jälgimiseks kasutada languse järgses faasis Institute for Supply Management'i (ISM) küsitlust, mis leiab laialdaselt kasutust ka teiste analüütikute ja fondijuhtide seas. Järgnevalt vaatamegi lähemal, mida ISM näitab ja mida see meile praeguse olukorra kohta ütleb.

ISM on iga kuu läbi viidav küsitlus, mis saadetakse välja suurematele ettevõtetele, et uurida nende tootmistegevust. Näiteks vastab USAs autotootja Ford, kas tootmise, tööjõu, varude, hindade, sisendite soetamise ja uute tellimuste olukord on vastaval kuul „paranenud“, „samaks jäänud“ või "halvenenud“. Antud tegurite agregeeritud näitajat nimetatakse Purchasing Manager Index (PMI).

Reeglina viitab 50 punktist suurem ISM majandustegevuse kasvule ja 50 punktist väiksem näitaja vähenemisel. Kuna ISM näitab ka sisendite soetamist ja uute tellimuste saamist, annab see meile infot ühtlasi tuleviku kohta. Vastavalt oodatust parema või halvema ISMi peale liiguvad sageli ka aktsiaturud. Kuigi ISM indeks avaldatakse nii tööstus- kui teenindussektori kohta, omab börsidele reeglina rohkem mõju esimene. Põhjuseks tööstussektori suurem tsüklilisus.

ISM avaldatakse järgmise kuu esimesel tööpäeval (tavaliselt kirjutame sellest ka oma börsipäeva foorumis). Kuna tegu on ühe esimese näitajaga, mis annab märku eelmise kuu majandustegevusest, omab ISM investeerimisotsuste tegemisel suurt kaalu.

Majanduslanguses kukub ISM tavaliselt 40 punktist madalamale (viimase kriisi ajal koguni 30 punkti lähedale). Kui ajalooliselt saavutab ISM kriisi käigus põhja kuu pärast aktsiaturge, siis hiljutine majanduslangus oli erand. ISM saavutas enne aktsiaturge põhja. Reeglina kukub aga ISM PMI veel 6 punkti ja uute tellimuste indeks 12 punkti. Aktsiaturgude põhjas jääb ISMi keskmine väärtus ajalooliselt 42 punkti juurde ja uute tellimuste indeks 43 punkti lähedale.

Kasvutsükli esimeses faasis iseloomustab ISMi väärtust suur kõikumine. Viimaste taastumiste ajal 1991-92. ja 2003. aastatel kukkus ISM mitmel korral 45-50 punkti vahemikku. Aastal 1981 aga koguni 40 punktist madalamale (siis oli tegu ka W-kujulise majanduslangusega). Järgnevalt toodud graafik näitab ISMi ja uute tellimuste indeksi kõikumist pärast 90ndate alguse majanduslangust USAs.

Ühtlasi näitab graafik, et väikse viitajaga liiguvad ISMiga käsikäes ka börsid väljaspool USA (antud juhul MSCI Europe indeks). Nagu näha, ei tähenda ISMi kukkumine 50 punktist madalamale automaatselt uut majanduslangust. Siiski käib sellega reeglina käsikäes ka aktsiaturgude kõikumine, mis võib tekitada huvitavaid ostu- ja lühikeseks müügi võimalusi. Morgan Stanley hinnangul hakkab ISM häirekellana tööle 45 punkti juures, millest madalam tase viitab reeglina topeltpõhja saabumisele majanduses. Seni, kuni seda juhtunud ei ole, soovitab Morgan Stanley olla turgudel pigem ostupoolel. Loomulikult on analüüsimajade matemaatilised mudelid märgatavalt keerulisemad, kuid ka meie hinnangul pakub ISM investoritele üht võimalust majandustsükli jälgimiseks.

 

Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid.



Kommentaare ei ole

Kommentaari jätmiseks loo konto või logi sisse

Küpsised

Et pakkuda sulle parimat kasutajakogemust, kasutame LHV veebilehel küpsiseid. Valides "Nõustun", annad nõusoleku kõikide küpsiste kasutamiseks. Tutvu küpsiste kasutamise põhimõtetega.

pirukas_icon