Raske õppustel, kerge lahingus

Eelmisel nädalal sattusin lugema huvitavat artiklit Wall Street Journalis, mis rääkis kauplejatest, kes selle asemel, et terve päev pingsalt uudiseid lugeda või iga aktsia liikumist uurida, avavad oma kauplemisprogrammi ainult kaks korda päevas - turu avanemisel ja sulgumisel. WSJ ajakirjanik Kristina Peterson tutvustab oma artiklis seltskonda, kes otsivad teenimisvõimalusi ainult siis, kui turul liikumised kõige kiiremad ja volatiilsemad ning alljärgnevalt toon ma sellest kokkuvõtva ülevaate ka teieni. Tänases loos tuleb ka natuke juttu USA aktsiabörsi eelturust. Kristina Petersoni ingliskeelsest artiklit saate lugeda siin.

Samal ajal, kui New Yorki börsi lahinguväljal on käimas igapäevane emotsioonidest tulvil võitlus hirmu ja ahnuse vahel, viibivad ühe väikese kauplemisfirma Briargate asutajad hoopis kinos. Ei, nad ei tee poppi, sest kaks endist NYSE turu spetsialisti ehk turutegijat (turul tegutsevatest spetsialistidest oli pikemalt juttu siin)  Rick Oscher ja Steven Rubinstein, kes asutasid oma kauplemisfirma 2008. aastal, tegutsevad turul ainult avanemisel ja sulgumisel.

Vahepealsel ajal, kui turuaktiivsus väheneb, mängivad Wall Streeti veteranid Central Parkis tennist, peavad pikki lõunaid, külastavad oma laste koole ja teevad jõusaalis trenni ehk teisisõnu veedavad oma päeva arvuti taga higistamise asemel märksa meeldivamal moel.

Artiklist selgub, et härra Oscheri sõnul oli neil siiski alguses plaan kaubelda terve turupäeva vältel, aga kuna turg on alates kella 11-st kuni 3-ni päeval siiski üsna vaikne, ei näinud nad sellel enam mõtet. Tema arvates on nad eeskujulikult oma tööpostil istunud juba piisavalt kaua, kuna töökogemust seljataga lausa 20 aastat. Samas pole Briargate, mis on anagramm sõnast „arbitrage“, ainus firma, mis oma teenimisvõimalusi just turu esimestel ja viimastel tundidel otsib.

Peterson kirjutab, et Thomson Reutersi analüüside järgi moodustab turu esimene ja viimane tund üle poole terve turupäeva käibest. Näiteks käesoleva aasta augustis kaubeldi nende kahe tunni jooksul ligi 58% New Yorki aktsiabörsi kogumahust, mis on 45% kõrgem näitaja võrreldes 2005. aasta augustiga. Sellise märkimisväärse tõusu taga seisavad analüütikute sõnul kauplemisprogrammid ehk high-frequency trading (HFT), kus algoritmide abil kasutatakse ära väikeseid kauplemisvõimalusi, mis esinevad situatsioonides, mil käive ootamatult mitmekordistub ning võimendub just kauplemispäeva alguses või lõpus.

Oma kommentaari artiklis annab ka Adam Sussman, kes on analüüsifirma Tabb Group direktor. Tema sõnul tuleneb suur käive turu alguses eelkõige sellest, et töösse lähevad aktsiaorderid, mis on üles pandud erainvestorite ja nende maaklerite poolt eelneva päeva lõpus. Samuti võimendavad käivet fondid ja institutsionaalsed investorid, kes lähtuvad oma otsuste tegemisel  kõige värskematest analüüsidest. Sussman ütleb, et fondid, mis oma olemuselt jälgivad aktsiaindeksite käitumist ootavad tihti päeva lõpuni, et oma tehinguid teostada, kuna siis saadavad hinnad on kõige sarnasemad sulgemishindadele.

Briargate kaupleb peamiselt aktsiaid, kasutades algoritme, mis siiski vajavad lisaks ka inimese kvalitatiivseid otsuseid. Mõnikord jäetakse firma programmeerija valvesse, kui kõik teised kontorist lahkuvad. Peterson kirjutab, et firma kasutab kauplemiseks ainult enda raha ning piirab oma riske nii, et ei tekiks olukorda, kus kasumid ja kahjumid viiks neid mugavusstsoonist välja. Oscher, firma üks asutajatest nendib ka, et nemad ei kandnud mingeid kaotusi 6. mai äkilisest turu kukkumisest. Oscheri sõnul oli neil hoopis hea päev, sest nad üldjuhul panevad oma positsioonid kõik kinni, kui turg kaldub olema tavapärasest märksa volatiilsem.

Kuigi firma asutajad ei soovi oma sissetulekuid avalikustada, annavad nad lugejatele enda teenistuse suurusest aimu öeldes, et nad teenivad rohkem, kui kunagi spetsialistidena alustades aga vähem kui 90ndate lõpus enne turu konsolideerumist. Oscher ütleb, et nende kompensatsioon on iseseisvalt tegutsedes ootustele vastav, võrreldes sellega, mis nad spetsialistidena teenisid. Edukas spetsialist võib börsitsükli tipus teenida aastas pool miljonit dollarit, aga firma partnerina võid koju viia rohkem kui miljon dollarit.

Vaatamata praegusele rahulolule, tunnevad mõlemad, et nende vabadus on habras, kuna kauplemine kätkeb endas alati riske.

Artikli põhjal võib jääda pisut petlik mulje, et korraliku kasumi teenimisest piisabki tõesti ainult paarist tunnist päevas. Samas algajatel kauplejatel soovitaksin siiski selle kauplemismeetodi lihtsustatud versioonist mitte ülemäära vaimustusse sattuda. Pigem tuleks tähelepanu pöörata sellele, et mehed, kellest antud loos juttu oli, omavad juba paarkümmend aastat turukogemust. Kui omad nii pikka töökogemust turuspetsialistina, siis võid endale tõesti lubada luksust teenida oma kasum ainult mõne tunniga päevas, sest vajalik teadmistepagas on kasvatatud piisavalt mahukaks. Algajale ei sobi taoline kauplemismeetod ka teisel põhjusel, kuna liikumised turupäeva esimesel tunnil on ääretult kiired ja ettearvamatud.  Seega tagab taolises tavapärasest volatiilsemas olukorras edu ainult väga hea flow-tunnetus ja ülikiire reageerimisvõime, kuid väheste kogemustega kauplejal pole kahjuks kumbagi varrukast võtta.

Tähelepanuta ei tohi jätta ka meie uusi turuosalisi ehk roboteid ehk masinaid, mis kauplevad aktsiaid kiirusel, milleni inimvõime mitte mingil juhul ei küüni. See teeb heitlikul turul kauplemise topeltriskantseks, kuna masinatel puuduvad emotsioonid ning me ei saa ennast enam teiste kauplejatega samastada.

Ka WSJ artiklis kirjeldatud kauplejad tunnistasid, et nad kasutavad kauplemisel algoritme või kauplemisroboteid, millest võib järeldada, et isegi nende pikaajaline kogemus on võimetu liikumiste vastu, mida tekitavad HFT-d. Samas peab nentima, et nende avameelne ülestunnistus on natuke üllatav, kuna on teada, et USA väärtpaberijärelvalve (SEC) HTF-de peale just kõige parema pilguga ei vaata ning taoline avameelitsemine võib endaga kaasa tuua SEC-i kõrgendatud huvi.

Kuna paaritunnised tööpäevad on enamusele alles helesinine unistus, siis soovitaks kätt proovida näiteks eelturul. USA eelturg tähendab meile, siinpool Atlandi ookeani kauplejate jaoks seda, et meil on USA turuosaliste ees teatav ajaline eelis. Eelturul on võimalik näiteks LHV Traderi vahendusel tehinguid sisestada juba meie aja järgi kell 11 hommikul, samal ajal kui Ameerikas näitab kell alles väga varaseid hommikutunde. Tõsi, kella üheteistkümne paiku eelturul suurt veel midagi ei toimu ja esimesed elumärgid hakkavad turule ilmuma alles mõne tunni pärast.

Eelturg annab kauplejale võimaluse nii öelda aega atra seada. On aega uurida huvipakkuva aktsia kohta informatsiooni, millised uudised on firmaga seoses ilmunud, kuidas aktsia neile reageerinud on, millised on konsensuse ootused, mida arvavad aktsiast analüütikud jne. Seda kõike ei ole kunagi aega teha siis, kui turg on juba avanenud. Siis peab kõik see info olema sul peas ja ühe hetkega vajalikud andmed välja otsitud, seosed loodud ning otsused tehtud. Eelturul üldjuhul seda survet ei ole ja enda jaoks poolt-  ja vastuargumente on võimalik üsna põhjalikult vaagida.

Kui kõik info on enda jaoks läbi töödeldud ja on aeg panna üles ostu- või müügiorder, võib kaupleja eelturul põrgata veel ühe takistuse vastu. Nimelt võivad eelturul olla müügi- ja ostuorderite hinnavahed äärmiselt suured. Sellest ei tasu ära ehmuda, sest tegemist on siiski eelturuga ja seetõttu esineb aktsiate hinnainfos kõikvõimalikke anomaaliaid. Siin on vaja enda jaoks selgeks mõelda, milliselt hinnatasemelt soovitakse positsioon soetada ja vastavalt sellele ka käituda. Enda jaoks tuleks panna paika kindlasti ka ülemine piir, kust üle ei soovita enam minna, sest tihtipeale ostetakse näiteks aktsia eelturul hea uudise valguses väga üles ja algaja kaupleja võib üldise eufooriaga kergelt kaasa minna. Muidugi ei saa siin anda üheseid juhtnööre, sest uudiste mõju osakaal aktsiale võib olla väga erinev. Tihtipeale ei oma tähtsust isegi mitte uudise sisu, vaid see kui suure üllatusena antud uudis turuosaliste jaoks tuli.

Ka analüütikute reitingumuutused annavad eelturul tihtipeale võimaluse soetada aktsia soodsalt, sest hea soovituse puhul tuleb tõeline ostusurve taha alles turu avanemisel ning annab eelturult ostjale võimaluse võtta kasumit. Kuigi need võimalused kasumit teenida on eelturul alati olemas, siis kahjuks on võimatu anda välja täpseid instruktsioone. Vaatamata sellele, et eelturg on algajale kauplejale mõnevõrra armulisem, eeldab siiski iga (hea) otsus suurepärast aktsia ja ettevõtte tundmist. Firmade tundmaõppimine on raske ja aeganõudev töö aga kindlasti tasub ennast ära, sest annab oskuse hinnata ühe või teise uudise olulisust antud ettevõttele.

Ka eelturul tegutsemine ei ole just kergete killast aga kusagilt tuleb ju alustada. Sealt saab hankida endale kogemusi, sest täiesti rohelisena sukelduda turupäeva esimesel tunnil kiire tulu ootuses actionisse võib võrduda sõna otseses mõttes rongi ette viskumisega. Minu silmis on eelturu üks eelistest kindlasti ka asjaolu, et seal seisan ma vastamisi endiselt luust ja lihast turuosalistega ehk siis seal veel masinkauplejad ei tegutse.

Tsiteerides Eesti filmiklassikat, siis mehed, kellest WSJ artiklis juttu oli, on leidnud oma tee püha tõe juurde, aga enamik meist seisavad alles selle tee alguses ning päris kindlasti saab see olema raske ja okkaline. Hea uudis on see, et kui oled otsustanud kauplemisega algust teha, siis igav ei hakka kunagi. Ükski kaupleja, ka need, kel aastakümneid kogemust seljataga, ei saa iialgi päris valmis.