Bank for International Settlements (BIS) avaldas möödunud nädalal iga kolme aasta tagant läbiviidava uuringu Trennial Central Bank Survey of Foreign Exchange and Derivatives Market Activity tulemused, milles antakse detailne ülevaade globaalse valuutaturu suuruse ja struktuuri kohta. Uuringus osales 53 keskpanka ja monetaarpoliitikaga tegelevat institutsiooni, kes kogusid andmeid 1309 pangalt ja valuutaturutehingute vahendajalt. Uuringut on läbi viidud alates 1989. aastast.
Uuringus keskendutakse spot-, forward-, swap-, ja optsioonitehingutele. Tulemustest selgub, et valuutaturgude aktiivsus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud märkimisväärselt. Viimase kolme aastaga on päevane valuutaturgude käive kasvanud 20%, ulatudes käesoleval aastal 4 triljoni dollarini. 2001., 2004. ja 2007. aastal oli päevane käive vastavalt 1,2, 2,0 ja 3,37 triljonit dollarit (joonis 1).
Allikas: FX Investment Strategies
Aastatel 2004-2007 kasvas valuutaturgude aktiivsus koguni 72%, mis oli BIS’i sõnul tingitud suures osas finantsturgude vähesest volatiilsusest, suuremast riskisoovist ning riskifondide suurenenud aktiivsusest. Viimase kolme aasta areng on tingitud „teiste finantsinstitutsioonide“ – börsil noteerimata pangad, riskifondid, pensionifondid, avatud fondid (mutual funds), kindlustuskompaniid ja keskpangad – kauplemisaktiivsuse kasvust. Selle kategooria käive kasvas vahemikus 2007-2010 $1,3 triljoni pealt $1,9 triljonini ehk 42%.
Kui vaadata turuaktiivsuse muutust instrumentide lõikes, siis spot-tehingute päevakäive kasvas praeguste kursside järgi 48% $1 triljoni pealt $1,49 triljonini. Spot-tehingute käive moodustas kogu aktiivsuse kasvust 75%. Spot-tehingute aktiivsuse tõus tuleneb kasvust teiste finantsinstitutsioonidega kauplemisest, mis moodustab kogu spot-turust 51% (2007. aastal oli see 39%).
Kasvu näitasid ka teised valuutaturgude instrumendid, mille keskmine päevane käive kasvas 2010. aasta aprilliks 2,5 triljoni dollarini ehk 7% viimase kolme aastaga. Forward-tehingute mahud kasvasid 31% $475 miljardini. Swap-tehingute mahud kasvasid 39% ehk $43 miljardini. Valuuta swap’id kasvasid marginaalselt $1,765 triljonini. Ainsana langesid valuutaoptsioonide tehingute mahud 2% ulatuses $207 miljardini.
Kaubeldavate valuutade „koostis“ on viimase kolme aasta jooksul muutunud suhteliselt vähe. Kolme suurima valuuta – USA dollari, euro ja Jaapani jeeni – osakaal tõusis 3 protsendipunkti võrra, kusjuures 10 enimkaubeldava valuuta osakaal tõusis kõigest 1,4%. Suurimad tõusud olid euros ja jeenis ning suurimaks kukkujaks oli naelsterling.
USA dollar on järjepidevalt langemas pärast 2001. aastal saavutatud 90% tippu. Dollari osakaal on vähenemas ning 2010. aastal moodustab dollar 85% kõikide tehingute osapoolest. See langus toetab euro osakaalu tõusu, mis kasvas viimase kolme aasta jooksul 2 protsendipunkti võrra ning on osaline 39% kõikidest tehingutest. Jeeni osakaal tõusis samuti 2 protsendipunkti võrra ja tema osakaal moodustab kõikidest tehingutest 19%. Jeeni osakaal saavutas tipu 2001. aastal kui näitaja oli 23,5%.
Naelsterlingi on ära andnud suure osa oma osakaalust, mille ta oli saavutanud pärast euro tulekut. Tema osakaal on langenud samale tasemele, kus ta oli kohe pärast euro tulekut ehk 13% juurde. Šveitsi frangi osakaal on langenud marginaalselt 2007. aasta 6,8% pealt 6,4% peale käesoleval aastal. Austraalia dollari ja Kanada dollari osakaal tõusis kummagi valuuta puhul 1 protsendipunkti võrra, vastavalt 7,6% ja 5,3% peale.
Valuutapaaridest jätkas enimkaubeldavana EUR/USD (28%), millele järgnes USD/JPY 14 protsendiga ning GBP/USD on 9 protsendiga kolmandal kohal.
Geograafiliselt jaotub päevane käive järgmiselt: Suurbritannias asutavates pankades tehakse 37% kogukäibest, USAs 18%, Jaapanis 6%, Singapuris, Šveitsis ja Hongkongis 5% ning Austraalias 4%. Rahas mõõdetanu oli suurima käibega Suurbritannia ($371 miljardit), teisel kohal USA ($159 miljardit), millele järgnes Jaapan ($62 miljardit) ja Hongkong ($57 miljardit). Olulist kasvu näitasid 2007. aastaga võrreldes Taani, Prantsusmaa, Singapur, Soome, Türgi ja Hispaania. Valuutaturgude aktiivsus on samas muutunud globaalsemaks: riigipiiriülesed tehingud moodustavad 65% kõikidest tehingutest. Terve uuringu leiab pdf-formaadis siit.
Risto Sverdlik
Tweet
