Börsidel leidub palju kogenuid kauplejaid, kes soetavad ja sulgevad päevasiseselt mitmeid positsioone. Mõned hedge-fondid tegutsevad koguni millisekunditega. Enamusel tasub aga sellisest strateegiast hoiduda, kuna sageli osutub see rohkem loteriiks.
Paljude jaoks osutub kauplemisest tulusamaks tegevuseks pikaajaline investeerimine. Kuigi viimase kümnendi majanduslangused on investorid pikaajalise investeerimise suhtes skeptiliseks teinud, ei tasu neid tingimata karta, kuna mullide tekkimine ja lõhkemine loob ühtlasi erakordselt soodsaid võimalusi positsioonide soetamiseks. Seda eeldusel, et soodsana näiv valuatsioon pöördub pikaajaliselt tagasi keskmise väärtuse juurde.
Hiljuti uuris Deutsche Banki varade paigutamise (asset allocation) analüüsimeeskond, kas hetkel tasuks erinevates varaklassides otsida ostuvõimalusi, kui nende valuatsioon liigub järgneva kümnendi jooksul ajaloolise keskmise juurde. Börside puhul tähendaks see kasumite normaliseerumist ja valuatsiooni liikumist varasemate ajalooliste tasemete juurde.
Antud arvutuste järgi pakuvad järgneva kümnendi jooksul investoritele parimat tootlust spekulatiivse reitinguga võlakirjad (high-yield bonds), mille annualiseeritud tootlus jääb 6%’i juurde aastas. Investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjad peaks pakkuma 4%’st tootlust aasta kohta.
USA aktsiaturgude puhul on tulemus üsna pessimistlik. Kuna valuatsioon on hetkel varasemast trendist kõrgemal, jääb aktsiate oodatav tootlus järgneva kümnendi jooksul kõigest 2.3% juurde aastas. Kui võtta optimistlikum nägemus, mille järgi USA ettevõtete kasumikasv hoogustus pärast 1958. aastat, siis võib järgneval kümnendil oodata 4.2% tootlust aastas. Võrdluseks võib tuua USA võlakirjade tootluse, mis peaks tooma investoritele 2.3% aastas. Samas ajalooliselt on paljud välja pakkunud ca 12% oodatava tootluse aktsiaturgudel.
Mida oodata alternatiivsetest varaklassides? Nii kuld, nafta kui ka kinnisvara peaks pikaajaliselt näitama negatiivset tootlust, kui hinnatase pöördub tagasi varasemate tasemete juurde. Kokku peaks toorainesektori oodatav tootlus jääma nulli lähedale.
Deutsche Banki analüütikute hinnangul on pikaajaliselt madala tootluse taga mitmed jõud, millest üks tähtsam on demograafia. Viimastel kümnenditel on beebibuumi ajal sündinud investorid soetanud varasid, mis on hinnatasemed börsidel tavapärasest kõrgemale lükanud. Aktsiaturgudel tehti seda suuresti läbi pensionifondide, kes suurendasid oma aktsiate osakaalu portfellis 17% pealt 1952. aastal 69% peale 2006. aastaks. Nüüdsest on beebibuumi aegsed investorid lähenemas pensionieale, millega võib aktsiaturgudel kaduda oluline ostujõud.
Üks tähelepane ka majandustsüklite kohta. Deutsche Banki arvutuste järgi on alates 1854. aastast majandustsükkel keskmiselt kestnud 56 kuud. Pärast 1982. aastat on tsükkel aga olnud keskmiselt 106 kuud. Selle taga tundub olevat krediidi parem kättesaadavus (kullastandardi kaotamine võimaldas keskpankadel paremini lõdva rahapoliitikaga majandust rasketel aegadel toetada).
Mitmed analüütikud on aga väitnud, et äsja lõppenud krediidikriis märkis odava laenuraha supertsükli lõppu. See võib tähendada, et majanduslangused võivad meid edaspidi tabada taas oodatust kiiremini. 56-kuulise tsükli puhul tähendab see, et uus majanduslangus ootab meid ees juba mõne aasta pärast. See võib omakorda olla laastav nt spekulatiivsetele võlakirjadele, kus Deutsche Bank näeb suurimat tootlust järgneva kümnendi jooksul. Kui viimastel kümnenditel võisid investorid osta kõrgema riskiga võlakirju, lootes, et ca üheksa aasta pikkune (106 kuud) majandustsükkel on piisavalt pikk periood tagasimaksmiseks, siis 56-kuulise tsükli puhul on õige ajastus märgatavalt olulisem.
Loomulikult ei saa pikaajaliselt langetada oma otsuseid ainult ajalooliste hinnatasemete põhjal (eriti nt toorainesektoris), kuid kindlasti ei tasu selle õppetundi eirata. Börsidel on pikaajaliste pulli- ja karuturgude taga mitmed trendid nagu näiteks tehnoloogilised uuendused, mida on väga raske prognoosida. Küll aga on mitmed läbipaistvamad trendid nagu rahvastiku vananemine, vajadus vähendada võlakoormust ja kõrgemad toorainete hinnad lääneriikidele pigem negatiivsed. Igal juhul tunduvad need trendid toetavat Deutsche Banki tagasihoidlikku nägemust järgneva kümnendi suhtes.
Mikk Taras
| Artikkel on informatiivse eesmärgiga ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. |
 |
Tweet
