Föderaalreservi kommentaarid ja tulevikuplaanid

Ootuste kohaselt jäeti intressimäärad muutmata vahemikku 0-0,25% ning keskpanga väljavaade majanduse taastumise koha pealt jäi pigem pessimistlikuks. Uut koheselt rakendatavat likviidsusprogrammi ei plaani keskpank veel rakendada, kuid anti mõista, et vajaduse korral on nad on selliseks sammuks valmis. Detaile potentsiaalse programmi koha pealt ei täpsustatud; küll aga avaldatakse kolme nädala pärast eilse kohtumise protokollid ning siis on võimalik midagi täpsemalt teada saada.

Turgude esmane reaktsioon kommentaaride avaldamisele oli vägagi entusiastlik, millega kaasnes pea kõikide varaklasside ralli. S&P 500 futuur saavutas uue 4 kuu tipu 1144 juures, kus oldi viimati maikuu keskpaigas. Sarnase ralli tegi ka DJIA indeksi futuur. Kulla futuur saavutas täna oma kõikide aegade tipu 1296,5 juures. Kauplemispäeva lõpuks siiski aktsiaindeksid taandusid, kuid USA võlakirjad ja kuld lõpetasid päeva kõrgemal. USA dollar sattus aga suurema müügisurve alla, nõrgenedes kõikide peamiste valuutade vastu.

Võrreldes augustikuu kohtumisega ei erinenud eilne FOMC kommentaar enamikes seisukohtades. Esiteks oli nende hoiak majanduse taastumise osas muutumatu, tuues välja, et taastumine on aeglustunud. Muutusteta oli ka seisukoht majapidamiste kulutuste osas, mis küll suurenevad, ent mida pärsivad endiselt kõrge töötusmäär, sissetulekute madal kasvukiirus, kinnisvarade väärtuse langus ning kitsenenud krediidivõimalused. Ettevõtete kulutuste osas toodi välja, et need küll kasvavad, kuid aeglasemalt kui varem. Koduehituste mahud on endiselt väga madalal tasemel.

Oluline muutus toimus keskpanga seisukohas inflatsiooni osas.  Nimelt toodi välja, et praegune core inflatsioonimäär on allpool FOMC aktsepteeritavat taset ning tulevikus käikulastava likviidsusprogrammi üheks eesmärgiks oleks just inflatsioonimäära kergitamine. See on esimene kord enam kui aasta jooksul, mil hoiak inflatsiooni osas on keskpangal muutunud. Ajastus on mõneti üllatav, kuna core inflatsiooninäit on alates 2010. aasta aprillist olnud suhteliselt stabiilne, kõikudes 0,87% ja 0,94% vahel. Ilmselt on see keskpankurite jaoks liiga madal ning deflatsiooniohtu peetakse tõsisemaks probleemiks kui majanduse taastumise kiirust.

FOMC teatas, et nad jätkavad agentuuri poolt väljastatud võlgade ja kinnisvaraga tagatud väärtpaberite põhiosa tagasimaksete suunamist USA pikaajalistesse võlakirjadesse, et säilitada oma bilansi praegust mahtu $2,3 triljoni juures. Augusti lõpu seisuga omab Fed $784 miljardi ulatuses USA võlakirjasid.

Kui Fed peaks lähikuudel käivitama uue „kvantitatiivse lõdvendamise“ programmi, siis kõikide eelduste kohaselt oleks esmane samm suuremahuline varade soetamine ehk LSAP (large-scale asset purchase), mille maht võib varieeruda mõnesaja miljardi ja paari triljoni dollari vahel. Kuna esimeses sellises programmis märtsis osteti rohkem kinnisvaraga tagatud väärtpabereid kui võlakirjasid, siis on võimalik, et nad alustavad uut programmi väiksemas mahus ja suurendavad varade soetusi, lähtudes makronäitajate muutusest.

Ei oma tähtsust, mis meetodiga keskpank kavatseb uut raha peale pumbata. Programmi eesmärgiks on alandada (või hoida madalana) võlakirjade tulususmäära (kuigi 10-aastaste võlakirjade tulusus on niigi ajalooliste põhjade lähedal), et seeläbi hoida madalana ka üldist laenamise hinda. Ja antud mõtteviisi järgides peaks plaani järgi suurenema nii majapidamiste kui ettevõtete laenumahud, millega stimuleeritakse tarbimist, ettevõtete investeerimistegevust ja ühtlasi kinnisvarasektorit.

Selline meetod on tüüpiline (ja ühtlasi läbiproovitud ning ebaõnnestunud) keinsianistlik lähenemine langenud nõudluse taastamiseks läbi riigipoolse majanduse stimuleerimise. Uue laenubuumi käivitamise idee tundub igatahes vastuoluline ka kainele mõistusele, võttes arvesse, et käesolevasse kriisi jõuti suuresti just läbi liigse laenamise ja ülejõukäiva kulutamisega.