43% II sambaga liitunute hulgast ei ole kursis või neid ei huvita, mis nende pensionifondiga toimub. 20% ei ole oma pensionifondi tulemustega rahul ning ainult 29% on rahul või enam-vähem rahul, selgus LHV Varahalduse poolt korraldatud uuringust.
Kuid mis üldisest rahuolevate II samba omanike vähesusest meeldivamana silma paistab, on rahulolevate II samba omanike osakaal LHV klientide hulgas. Uuringus osalenud LHV klientidest väljendas rahulolu oma pensionifondi tulemustega 62%, mis on turu keskmisest tulemusest üle kahe korra kõrgem.
Alla poole teab
II samba süsteemi jaoks on mõtlemapanev uuringutulemus see, et 43% küsitletuid (LHV klientidest 26%) pole oma pensioniks kogutava raha käekäiguga kursis, neid ei huvita see või nad ei fondidest saa aru.
Samal ajal ütles ainult neli inimest kümnest (LHV klientidest viis inimest kümnest), et nad on valinud pensionifondi teadliku. Tänaseks on enamus valinud fondi valinud kas kellegi (nt pangatelleri) soovituse põhjal, müügitöö survel, kodupanga järgi või mõne muu hüve tõttu (otsus on seotud mõne muu pangatoote valikuga või on kampaania käigus saadud kingitusi).
Osaliselt on sellised tulemused põhjendatud asjaoluga, et paljudel on II sambasse kogutud veel väike summa, mistõttu kroonides mõõdetuna ei olegi fondide võrdlustulemused inimeste jaoks kuigi erinevad. Samas on investeering II sambasse keskmise eestlase jaoks suurim finantsinvesteering, mis aja möödudes saab ainult kasvada ja tähtsamaks muutuda. Võib arvata, et seepärast lisandub edaspidi neid pensionikogujaid, kes teevad oma valiku teadlikult – oma huve silmas pidades.
Aastaid tagasi, mil pensionisüsteem alles käivitus ja pensionifondidel veel ajalugu puudus, olidki emotsionaalsemad otsused loomulikud. Teiseks tuli tollal langetada põhimõtteline otsus, kas üldse liituda II sambaga: üle poole liitunutest on seda teinud vabatahtlikult, kohustuslik on II sammas aga alates 1983. aastast sündinutele.
Küsisime uuringus osalenutelt ka seda, millist lisateavet nad pankadelt või riigilt ootavad. Kõige vähem oli neid, kes arvas, et kogu soovitav teave on neile kättesaadav, samas kui peaaegu kõik ülejäänud soovisid mingit liiki lisateavet. Vastused nendele küsimustele erinesid nii palju, et tulemusi saab kirjeldada ainult märksõnade abil.
Paljud soovisid perioodilist teavitust oma fondi tootluse kohta, et saada teada, kui hästi on fondi investeeringutel läinud. Samuti oldi huvitatud üldisest infost pensionifondide toimimise ning selle kohta, kuhu fondid investeerivad ja mille alusel investeerimisotsuseid tehakse. Lisaks soovisid küsitletud saada selgust teenustasudes.
Meedia roll väike
Uuringus osalenud olid ühtlasi seisukohal, et avalik meedia käsitleb pensionifondide temaatikat liiga vähe, ent ise fondide tulemuste jälgimine käib üle jõu. Sagedamini esinesid veel sellised märksõnad nagu selgem informatsioon süsteemi toimimise kohta, erinevate fondide võrdlus ja II samba väljamaksete viisid.
On ilmne, et kaheksa aasta jooksul, mil II sammas on toiminud, on pangad ja riik jaganud teavet ebapiisavalt. Seepärast tuleb edaspidi teavitada elanikke rohkem ja sisulisemalt.
Septembri lõpp ja oktoober on oodatavalt kõige aktiivsem fondivahetusperiood, mil praegu rahulolematud II samba omanikud saavad oma senise valiku üle vaadata. Loodetavasti kogeme aasta pärast sarnaseid küsimusi esitades, et teadlikkus ja rahulolu on II samba omanike seas suurenenud.
Tweet
